Nad kraabivad keerulise, isegi mitmekorruselise uru, mida kasutab palju põlvkondi. Mägra karvastik on kohev ja kare, üle lauba läheb kolm valget vööti. Käppadel on pikad küünised, mis hõlbustavad käikude kraapimist. Ta tegutseb pimedas ja sööb segatoitu, mida otsib mööda kindlaid radu liikudes. Mäger magab talveund. PÕDER: Eesti suurim sõraline; võib kaaluda üle viiesaja kg. Põder elutseb Euraasia ja PõhjaAmeerika okasmetsades. Tal on tihe karvastu ja lõua all habe. Isasloomad pullid kannavad suure osa aastast pulga või kühvlikujulisi sarvi. Sarved hakkavad kasvama aprillis, hilissügisel või talvel heidavad pullid need ära. Põdra jooksuaeg algab augustis ja lõpeb oktoobris, sel ajal peavad pullid ägedaid taplusi. Põdralehm sünnitab 12 vasikat. Suvel söövad põdrad rohttaimi ja oksi, talvel peamiselt männi ja haava koort ning oksi, tekitades niiviisi eriti noorendikele suurt kahju.
Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Toitumine Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Sigimine Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris
..300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal
annaabi.ee 
