Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"karvakte" - 5 õppematerjali

karvakte on kõigil isenditel kollane.
Bioloogia - evolutsioon
1
odt

Bioloogia - evolutsioon

võrdlusmeetod(anatoomiline võrdlus, mandunud elundid, embrüonaalne areng) 4. geneetiline võrdlus ­ molekulaargeneetiliste meetodite kasutamine 5. kultuurtaimed ja -loomad 6. biogeograafilised tõendid 7. Homoloogia on ehitusplaani poolest sarnased organid (loomadel on kõik samad luud aga natuke erinevad ja mandunud elundid) 8. Rudimendid elundid on mandunud elundid, taöitluselt tähtusetud elundid(õndraluu(saba), pimesool, karvakte) 9. Evol. Tegurid - 10. Protobiondid on esmased elukandjad, millest arenesid prokarüüotsed rakud elasid 4-3 mljrdt aastat tagasi veeskasutasid... 11. Eukarüoodid on päristuumsed rakud, tekkisid endosümbioosi teel ­ üks surem rakk hõlvas teisi, mis kaotasid iseseisva elu ja muutusid organellideks. 12. Hulkraksus ­ oragnismis on üle ühe raku, ja on olemas organellid, hulkraksus võimaldas

Bioloogia → Evolutsioon
29 allalaadimist
Bioloogia-evolutsioon I osa
1
doc

Bioloogia: evolutsioon I osa

Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- taksoniteks. Homoloogilised- on ehitusplaanilt sarnased organid (nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis (nt inimesel õndraluu (saba), osaline karvakte, kolmas silmalaug, silmahammas). Pseudogeenid- normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Fülogenees- evolutsiooniline areng, mis on talletatud iga liigi genoomis. Soe lomp ­ Darwini teoori et elu võis tekkida iseeneslikult keemiliste protsesside taga järel mõnes soojas lombis, milles oli piisavalt ammooniumi ja fosfori sooli, ning kus toimisid valgus, kuumus ja atmosfäärielekter. Sellistes

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
Inimene
2
doc

Inimene

klass Inimese süstemaatiline kuuluvus. RIIK ­ loomariik, HÕIMKOND ­ (selgroogsed) keelikloomad, KLASS ­ imetajad, SELTS ­ esikloomalised ehk primaadid, SUGUKOND ­ inimlased, PEREKOND ­ inimene, LIIK ­ homo sapiend ehk tark inimene. Primaatidele iseloomulikud tunnused. *Jäsemete viis sõrme ja varvast, *hea nägemine, *suur aju, *jäsemed kohastunud haaramiseks, *tähtsaim meel on nägemismeel, *kahel jalal liikumine, *lame nägu, *kehal puudub karvakte. Kes on inimese lähimad sugulased loomariigis ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. Millised on ühised jooned: INIMAHVIDELE ­ geenide ja valkude struktuur AINULT INIMESELE ­ *suur aju, *kahel jalal liikumine, *aeglane areng, *kõigesööja, *keerukas kultuuriline käitumine, *sotsiaalne

Bioloogia → Bioloogia
47 allalaadimist
Elu teke ja areng maal
5
doc

Elu teke ja areng maal

evolustiooni käigus on tekkinud järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismiliigis, kuigi on säilinud ka palju ürgseid vorme. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Kõrgematel loomadel võib esineda ka alamatele loomadele iseloomulike tunnuste algmeid, mis ei ole täielikult välja arenenud ega täida enam oma algset ülesannet. Need nn. Rudimendid esinevad ka inimesel (nt ussripik, osaline karvakte, õndraluu jne). Võrreldavate organismide sarnasest ehitusest võib järeldada, et neil on kunagi olnud ühine eellane. Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamlt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel

Bioloogia → Bioloogia
157 allalaadimist
MESILASEMADE KASVATAMINE
54
pdf

MESILASEMADE KASVATAMINE

Loodusliku puhastuslennuni. Pesas hoiab itaalia mesilane puhtust, kaitseb mesilase välimus on varieeruv kollasest kuni musta-kollase-vöödiliseni. pesa hästi vahakoi eest. Aretusega on saavutatud kuldkollane välimus. Töölise tagakehal on 2–3 Itaalia mesilastel on tugev vargustung, mida on võimalik hoolsa oranžkollast tumeda ääristusega seljalooget (tergiiti), ülejäänud looked mesindamisega vähendada. Valede mesindusvõtete kasutamisel võib on mustad. Karvakte on kõigil isenditel kollane. Iminoka pikkus on mesinik itaalia mesilastel vargustungi aga kergesti esile kutsuda. 6,4...6,8 mm. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 mg. Itaalia mesilased talvituvad suurte peredena, nende talvekindlus on Itaalia tõugu viljastamata mesilasema kaalub 190 mg, viljastu- rahuldav. Nad reageerivad talvistele temperatuurikõikumistele ja talu- nult 210 mg

Loodus → Loodus
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun