Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad. Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Mis metsas ta võiks elutseda? Mina arvan, et see väike imetaja võiks elada, kas salumetsas või lodumetsas. Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha. Mõned metshiire andmed: Keha pikkus 97-110mm, saba pikkus 69- 115mm, Kaal: 13-27kg.
Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad. Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Kodupiirkond Metshiired liiguvad oma elu jooksul Noor metshiir umbes 180m² alal ja nad võivad ühe öö jooksul läbida umbes 2km.
Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab. Karvajuurt ümbritseb karvatupp ehk karvafolliikul, mille ülaossa avanevad rasunäärmed epiteelrakkudest moodustunud. Karvatupe välispinnale kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased, mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Karvad saavad omale toitaineid veresoontest. Karvafolliikuli ümber on põimunud retseptoritega varustatud närvikiud, mistõttu on karvad tundlikud.(Roosalu 2006:243) Imetajate karvakiht hoiab nahka soojana ja seega vähendab soojuskadu, inimesel omavad ses osas tähtsust ainult juuksed. Õhukesi karvaudemeid on peaaegu kõikjal, näiteks noore inimese põsel. Jämedaid karvu on peas, kulmudes ja ripsmetes juba sündides. Neid lisandub murdeeas hormoonide toimel suguelunditele (häbemekarvad) ja kaenlaalustesse. Meestel on jämedamaid karvu suurematel aladel ja rohkem, kui naistel. Küüned on samuti epidermise sarvkihi struktuurid
Kangas on väga vastupidav ja kergesti hooldatav, sest on valmistatud vett mitteimavast polüestrist. FLANELL- (ingl.flanell) On mõlemalt poolt karvastatud, labase või toimse sidusega kerge pehme riie. Puuvillane flanell võib olla pleegitatud, ühevärviline või trükimustriline, villane on enamasti heledas toonis ühevärviline või melanzeeritud. Koelõngad on lõimelõngadest jämedamad ning pehmemad, neist tekibki riide kraasimisel karvakiht. Flanelliks nimetatakse ka samalaadilist puuvillriiet, mis sisaldab staapelkiudainet. Sageli kasutatakse flanelli spordirõivaste, öö- ja voodipesu valmistamiseks. BAIKA on puuvillane, jämedakoeline, tugevalt karustatud mustriline kangas. Tuntud beebitekkide kangas. Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond FROTEE- (pr.frotte)
annaabi.ee 
