(´´Hülgepüük kui kihnlaste traditsiooniline elatusala´´ 6 Hülgepüügi õnnetused Uurisin ka Kaasiku Manni (Melania Alas) käest, kas on Kihnus olnud ka kurvalt lõppenud või napilt pääsenud õnnetusi jutunud. Tema andis mulle ühe ajaloolise ajalehe, kus ühest õnnetusjuhtumist kirjutati. Kihnlane ja karvakala Peale mõne jänesepabula pole saarel pauguväärilist jahilooma. Mereloomad mustu ja vanahall-nende jahist võib kihnlane pikalt rääkida. Nii- ja naamoodi. Annusõ Pärt näiteks selgitanud, et enne hülgejääle minekut peab kaks nädalat lumehanges magama. Muidu on maa hais küljes ning hüljes ei lase ligi. Hülgepüügispetsiifika läks vahel käiku ka tõsisematel juhtudel. Umba Juri kauples Pootsi metsast mõrravaiu, asus aga asus aga maha võtma palgimetsa
karusloomakasvatust lõpetava firma "karusloom", kes Audru maha jätab. Nagu kinnitas AS Audru Karusloomakasvanduse juhataja Ragner Matsalu, annab ta hülge sellele, kes pakub kõige paremaid tingimusi. 7 Viigerhüljes Liiginimi eesti Viigerhüljes keeles Liiginimi ladina Pusa hispida Schreb. keeles Rahvapäraseid Karvakala nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 120...180 cm Kehamass emastel kuni 40 kg, isastel kuni 100 kg Levik Eestis ja Ta on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja- maailmas Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina.
annaabi.ee 
