plaadikestele, mis koosnevad desmoplakiinist ja plakoglobiinist. Tsütoplasma poolselt kinnituvad plaadikestele tonofilamendid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid, mis seovad epiteelirakkude basaalosal basaalmembraani basaalplaadile ja suurendavad epiteelide stabiilsust. Vöödesmosoomid on seotud aktiinifilamentidega. 8. Karva ehitus Karvad (pilus) on naha derivaadid, mille nahasisene osa- karvajuur (radix pili) paikneb karvafolliikulis. Karva nahast välja ulatuv osa on karvarood (scapus pili). Karvafolliikuli terminaalne laienenud osa kannab karvasibula nime (bulbus pili), millesse tungib sisse sidekoeline karvapapill (papilla pili). Karv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist. Karvafolliikul jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks. Välimise juuretupe moodustavad epidermise kaks alumist kihti. Sisemine juuretupp on ehitunud kolmest kihist- juuretupe kutiikul, sõmerjas epiteelkiht ja kahkjas epiteelkiht
Basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht, sarvkiht Dermise moodustavad kaks kihti – papillaarkiht, selle all retikulaarkiht Hüpodermis ühendab nahka ja allpool paiknevaid organeid kaitstes neid samas mehaaniliste mõjutuste ja vigastuste ees – võib mõnes piirkonnas puududa KARVAD Naha derivaadid, katavad loomadel enamuse kehast Eristatakse kahte osa: nahast väljaulatuvat karvaroodu, mis lõpeb pügamata karvades terava karvatipuga ja karvafolliikulis paiknevat karvajuurt Kasv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist Karvafolliikuli epiteliaalne juuretupp, mis ümbritseb karva, jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks Sisemise juuretupe moodustavad kolm kihti: tupekutiikul, sõmerjas ja kahkjas epiteelikiht Välimine juuretupp vastab oma ehituselt epidermise kahele alumisele kihile, koosnedes oga- ja basaalkihist Karvafolliikuli välimise osa moodustab sidekoeline karvapaun