Aluskarva katvad pealis- ehk okaskarvad on pikemad ning varieeruvad valgest mustani ent levinuimad on albiino ja soobel.Tunnustatud on ka muud värvid nagu mitmed valged märgised rinnal, näol ja/või jalgadel. (Bourne, Caley, 2012a) Valguspäeva pikkuse muutumine toob kaasa tuhkru hooajalise karvavahetuse, mis toimub kaks korda aastas: veebruar-märts ning oktoober-november. Kunstliku valguse tingimusel pidades saab karvavahetusaega nihutada. Tiinetel tuhkrutel on karvaajamine põhjustatud hormonaalsetest muutustest ning see toimub umbes 20. tiinuspäeval. Kodutuhkrutel on pärakunäärmed, mis toodavad tugevalõhnalist nõret. Tuhkrud pritsivad seda vaid ohu ja ehmatuse korral, vahel ka väga lõdvestunud olukorras. (Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011) 2 Siseehitus Tuhkrutel on 14 või 15 ribi. Osa isenditel on ühel pool 14 ent teisel pool 15 roiet. Neil on viis põhilist paari süljenäärmeid: kõrvalsüljenääre, submandibulaar-, keelealune, molaar- ja
Tuhkrud on palju lähedasemad kassidele ja koertele, aga näriliste seltsi tüüpilised esindajad hiired ja küülikud on tuhkrute looduslikuks toiduks. Nii nagu peaaegu kõikidele kiskjalistest imetajatele, on ka tuhkrutele omane arenenud intellekt, tähelepanuvõime, kavalus ja suur õppimisvõime. Selle tõttu on iseloomude individuaalsus väga rikkalik: võimatu on leida kahte ühesuguse käitumise ja temperamendiga tuhkrut. Karvaajamine, lõhn ja paljunemine Tuhkrute karusnahk koosneb kahte tüüpi karvadest: pealiskarvadest (okaskarvad) ja aluskarvadest (villakarvad). Pealiskarvad kujutavad endast pikki ja tugevaid karvu, mis katavad aluskarvu ja hoiavad karvkatet koos. Need moodustavad tuhkru kasuka üldisest massist ligikaudu 9%. Aluskarvad koosnevad peenikestest, lühikestest ja pehmetest karvadest, mis kaitsevad looma külma eest, seepärast on see talvel tihedam kui suvel.
annaabi.ee 
