Karutapja aga võitleb sortsidega, peninukkidega ja paljude teistega. Isegi Spidala, Karutapja suur vaenlane kahetseb oma patte, ning armub Puukandjasse, kes ta oma naiseks võtab. Laimdota leitud, peavad ka tema ja Karutapja pulmad. Läti kangelane hakkab ristisõdijatega võitlema, ning ka võidab neid palju kordi, kuid piiskop Albert on saatnud Riiga suure orduväe, ning ühes sellega ka Musta Rüütli, kes on väga tugev ning peaaegu surematu. Nad võitlesid Karutapjaga seitsesada aastat, kuni lõpuks Karutapja selle Musta koletise sügavikku tõukas. Eepos kujutab XII saj. lõppu ja XIII saj. algust, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. ,,Karutapjas" on palju ajaloolisi fakte: sakslaste tulek Läänemeremaadele, liivlaste vanema Kaupo sõit Rooma, saksa kivilosside ehitamine Ükskülasse ja Salaspilsi. Kriitika on sihitud kiriku pihta. Ristiusu preestrid ja mungad olid petised ja röövlid. Saksa
Pumpursi ,,Karutapja" eripära on see, et seal on kasutatud vähesel määral kohalikke müüte ja muistendeid. Kindlasti on üheks eripäraks ka see, et eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ja väljendab rahva vabaduspüüdlusi ning on kirjutatud orjastajate vastu. Meie kui eestlaste mõttes on üheks suureks eripäraks Läti rahvuseeposes ka see, et seal on sees meie rahvuseepose kangelane Kalevipoeg, olgugi, et ta jääb alla võitluses Karutapjaga. Ehk ühes eeposes sees kaks eepost. Eeposes on teravalt kritiseeritud kirikut. Ristiusu preestrid ja mungad, kes tulid koos ristirüütlitega, olid samuti röövijad, vallutajad, petised ja kelmid. Karutapja kujus on väljendatud mõtet, et rahva ja inimkonna teenimine on kõige kõrgem ideaal. Tema kujuga on seotud ka rahvaste sõpruse motiivid peab valitsema rahu ja sõprus eestlaste ja lätlaste vahel, lätlaste ja idarahvaste vahel. Lugulaul ilmus Riias 1888
annaabi.ee 
