• Valu tugevus. • Kaasnähud: oksendmine, iiveldus, nägemishäired. • Valu asukoht: lokaalne või üldine, poole pea valu. • Valu leevendajad: analgeetikumid, uni. • Valu soodustajad: köha, punnestamine. Motoorika- ja tasakaaluhäired • Kas vaevused ilmnevad seismisel, istudes, lamades või käimisel? • Millises suunas seismisel või käimisel kaldub haige kukkuma ning kas ta on ka kukkunud ja end seejuures vigastanud? Kas patsient tunneb ümbrust ringlevana ("karussellitunne") või pöörlemistunnet pea sees? • Kas tasakaal on rohkem häiritud kinni- või lahtisilmi? Nõrkus: liigutused on kohmakad, kõndimine raskendatud, jäikus tunne jalas. • Tahtele allumatud liigutused: näos, kaelas, õlavöötmes, kätes, kehatüves, jalgades. Mis leevendab vaevusi: puhkus, mingi kindel asend? Mis süvendab vaevusi: füüsiline töö, kõnd, mõni kindel pea või keha asend? Nägemishäired: • Algus. • Sagedus. • Kestus
Kardiogeenne56 (südamepuudulikkus, Jõuetus, kollaps58 müokardiinfarkt, paroksüsmaalsed57 rütmihäired) Lokaalne Insult, transitoorne isheemiline Kindla kohaga seotud (ühe kehapoole) atakk59 (TIA) nõrkus, nägemis- ja kõnehäired Pearinglus Vertiigo60 Perifeerne vestibulaarne 61põhjus Erineva kestusega n-ö karussellitunne, mille (sisekõrvas); (nt neuritis vestibularis, ajal võib patsient kukkuda või oksendada, morbus Ménière) nüstagm62, m. Ménière’i korral ka kuulmishäired ja tinnitus63 Kesknärvisüsteemiga seotud (nt Koordinatsioonihäired, ebakindlus käimisel väikeaju haigused) 55 Düspnoe – õhupuudus 56 Kardiogeenne – südamega seotud 57
annaabi.ee 
