Konna jääb hoidma ainult Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. 5 Teose analüüs Peategelane: Leemet. Kõrvaltegelased: Hiie, Leemeti ema Linda, Magdalena, Leemeti õde Salme, Tambet Hiie isa, Ints ussikuningapoeg (tegelikult naine), Hiietark Ülgas, Vootele Leemeti onu, Meeme, Pärtel, Pirre ja Rääk (inimahvid) 1. Leemeti isa ja ema kolisid metsast linna. 2. Leemeti ema aga armus karusse. 3. Leemeti isa surm, ema kolis tagasi metsa. 4. Leemeti onu Vootele õpetab talle ussisõnu. 5. Elu metsas on hea. 6. Kuid inimesed ei ole rahul ja hakkavad külla kolima. 7. Ka Leemeti parim sõber Pärtel kolis külla. 8. Metsa jäid ainult vähesed. 9. Salme hakkas mehkeldama karuga. 10. Leemeti perekond veetis talve koos ussiperega. 11. Vootele surm. 12. Leemet sai vanemaks. 13. Ints ei olegi poiss vaid naine. 14. Hiiet taheti metsahaldjatele ohverdada. 15
Näki sooviks oli uputada nii paljusid, kui võimalik ja neid alla oma veeriiki tirida. Maagilised loomad Paljudel loomadel arvati olevat maagilised võimed. Karu peeti peaaegu, et üleloomulikuks olendiks. Ta oskas mõtteid lugeda, tundis inimkeelt, mistõttu pandi talle mitmed meelitavaid nimesid. Karul olikaheteistkümne mehe jõud, mille ta oli saanud tohutul hulgal sipelgaid süües. Mõned mehed võisid aeg-ajalt ,,karusse minna", st karu kuju võtta. Hunt oli vihatud oma hoolimatuse tõttu. Räägiti, et ta ei murdnud ainult koduloomi, vaid ka inimesi. Eriti ohustatud olid rasedad naised. Ka tema mõistis inimkeelt ja oskas mõtteid lugeda. Rebane oli väga nutikas. Ta lipsas alati välja püünistest ja lõksudest, mis talle pandud oli. Kui rebane kellegi ees läks risti üle tee, tähendas see ebaõnne. Üksnes oma kohalolekuga põhjustas ta paljude arvates palju pahandust
annaabi.ee 
