Rüütel pidi olema õilsad, truud, vaprad, võitlema surmani 8. Õpik lk 137 küsimused 1,2,3,5,6 vaata vihikust 9. Dateeri viikingiaeg kestis 8-11. sajand milliseid mõjutusi tõid nad Euroopasse. laastamisretked ja vägivald ning sõjad, röövretked Miks hakkasid nad laialdaselt ringi rändama. ülerahvastatus, põllumaa puudus ja seiklusjanu Valhalla-jumalate kogu Asgard-jumalate vald, eraldi surelike vallast Odin, Thor, Freya-jumalad Berserk-karusnahkades röökiv viikinglane varjaag – viiking Venemaal normann-viiking Prantsusmaal Kirjelda lühidalt viikingite ühiskonda (kohus, kes juhtis, kus elasid, millega tegelesid, naise positsioon) 10. Kes olid frangid? germaani hõimud, kes elasid Reini ülem- ja almjooksul 11. Chlodovech-Frangi suurriigi rajaja merovingid-5-7. saj valitsev dünastia karolingid-Karl Suure dünastia karolingiderenessanss-kultuuriline tõus majordoomused-Merovingide kuninga kojaülem
Metsarikastes piirkondades raiuti mets maha, järgmisel aastal põletati kännud ja võsa maha ning siis sai alustada otsest maa ettevalmistamist külviks. Kahe-kolme aasta pärast jäeti see kornatud koht maha ja mindi uuele maatukile ettevalmistusi tegema. Metsarikastel kohtadel oli veel üks pluss. Nimelt sai seal ka jahipidamisega tegeleda. Piirkonniti kujunes välja jahipidamisest, eriti karusnahkade küttimisest, oluline tegevusala. Mõnikord nõudsid moned hõimud andamit kaa karusnahkades. Karusnahkadest hindasid bütsantsi kaupmehed ja teiste riikide kaupmehed soobli-, nugise,- kopra,- rebase- ja oravanahku. Kuni metallraha tulekuni olid karusnahad peamised vahetatavad. Karusnaha nimi kajastub ka ühe Vana-Vene metallraha nimes - kuuna. Ida-Euroopa tasandikul asuvates metsades elanud slaavlased koondusid peamiselt jõgede äärde. Asualad koosnesid 3-4 asulast, ühes asulas elas ligi paarkümmend pere, mis moodustasid kogukonna. See kogukond oli
suuri loomi. Põlluharimine tuli mängu elupäästjana, tekkis võimalus end ära elatada. Vahetussüsteemid (kuidas korraldatud erinevates ühiskondades): *Turuprintsiip – kasumile orienteeritud, valdav riikides ja intensiive põllumajandusega riikides, kaupu ja teenused ostetakse, neil on väärtus, kujuneb nõudmine ja pakkumine *Ümberjaotamine – kaubad liiguvad kesksesse kohta ja jagatakse sealt uuesti laiali, ei toimu suvaliselt. Ammu: maksti karusnahkades Siberis jne. Iseloomulik territoraalsete riikidele. *Vastastiku vahetus – kaupade vahetamine, teatud rituaali käigus kas indiviidide või grupi vahel. Võrdne. Üldistatud – lihtsalt vahetatakse, ei jälgita hoolega kui võrdne see oleks, eeldatakse et enamvähem. Tasakaalustatud – grupid vahetavad. Negatiivne – see, kes esimesena laenab, eeldab et saab rohkem tagasi Barter – kaupade või teenuste vahetus gruppide vahel
annaabi.ee 
