Ziina vaatas aknast välja ja rääkisid hapnikust ,süsihappegaasist. Ziina oli närviline ja koguaeg jälgis kuidas minu vanemad(paks jahimees räägib) ja õed sõidavad minema, vanem vend kes on gümnasist jäi koju kuna tal oli hambavalu, kui vanemad lahkusid jooksis Ziina õue. Ma arvasin et ta on kaval ja läheb vanemate ära olekul mureleid sööma , mõtlesin et olen kaval ja lähen vaatan mida ta teeb aga teda ei olnud seal , teda polnud ka karusmarjade juures, avastasin hoopis ta tiigi juurde jooksmas helesinises kleidis , ta jooksis suure puu alla ( samas kirjeldab sügavalt loodust) seal seisis ka Sasa kes oli ,,minu" vanem vend nad said kokku ja suudlesid , mõlemad olid õnnelikud. Jahimees läks tuppa tagasi ise oli õnnelik et ta sai olla kellegi saladuse teadja , mõtles kas vaikida või tekitada ebamugavus tunnet. Kui oli aeg magama minna tuli Ziinake lastetuppa.(jahimehe nimi oli Petja).Ta ütles
õunu, vähem tomateid, aedoakaunu, küüslauku, sibulat, porgandit, kõrvitsat ja peeti. Vähem on levinud maitsetaimede peterselli, selleri, majoraani, basiiliku ja mädarõika hapendamine. Hapendada võib ka mahla, näiteks kasemahla. Slaavlased armastavad väga hapendada ka seeni. Selleks sobivad paremini mahedamaitselised seened. Eri liiki seeni tasub hapendada eraldi. Tuntud on veel puuviljade ja marjade, näiteks õunte, pirnide, ploomide, karusmarjade ja pihlakate hapendamine. Hapnemisel paranevad paljude toiduainete maitse- ja lõhnaomadused, säilib nende vitamiinisisaldus ning suureneb seeduvus. Hapendatud toidul on rohkem plusse kui miinuseid. Esiteks, hapendatud toiduainete söömisel rikastub seedekulgla mikrofloora inimesele kasulike piimhappebakteritega. Teiseks, tänu bakterite eeltööle soodustab hapendamine erisuguste toiduvalkude hilisemat seedumist. Kolmandaks, mao alahappesuse korral aitavad