Termoregulatsiooni aitavad tagada karvkate või suled. Karvavahetus võib olla pidev (hobuste saba ja lakk), sesoonne (kiskjad, karusloomad, mõningal määral ka hobune) või ealine (noorloomad, näiteks vasikad ja varsad vahetavad 5-7 kuu vanusena karvkatte). Väljalangenud karvad asenduvad uutega. Karvavahetuse kutsub esile mitte välistemperatuuri langus, vaid päeva lühenemine. Regulatsioon toimub üle hüpofüüsi ja kilpnäärme. Pimedal karusloomal säilib talvine karvkate ka suvel. Higinäärmed teostavad füüsikalist termoregulatsiooni. Higi peamine koostisosa on vesi, milles sisaldub elektrolüüte, valku, amino- ja rasvhappeid, karbamiidi ja teisi metaboliite. Higi spetsiifilise lõhna annavad lenduvad rasvhapped, hobuse higi vahutamist tingib rohke valgusisaldus. Higi eritumist reguleerivad sümpaatilised närvikiud, mis on funktsionaalselt seostunud läbi selja- ja pikliku aju hüpotaalamuse termoregulatoorse keskuse ning
Termoregulatsiooni aitavad tagada karvkate või suled. Karvavahetus võib olla pidev (hobuste saba ja lakk), sesoonne (kiskjad, karusloomad, mõningal määral ka hobune) või ealine (noorloomad, näiteks vasikad ja varsad vahetavad 5-7 kuu vanusena karvkatte). Väljalangenud karvad asenduvad uutega. Karvavahetuse kutsub esile mitte välistemperatuuri langus, vaid päeva lühenemine. Regulatsioon toimub üle hüpofüüsi ja kilpnäärme. Pimedal karusloomal säilib talvine karvkate ka suvel. Higinäärmed teostavad füüsikalist termoregulatsiooni. Higi peamine koostisosa on vesi, milles sisaldub elektrolüüte, valku, amino- ja rasvhappeid, karbamiidi ja teisi metaboliite. Higi spetsiifilise lõhna annavad lenduvad rasvhapped, hobuse higi vahutamist tingib rohke valgusisaldus. Higi eritumist reguleerivad sümpaatilised närvikiud, mis on