ei ole ka väheviljakad maad. Turg: Kvaliteetsete karusnahkade realiseerimine on võimalik igasuguses turusituatsioonis ja valdavalt toimub eksportimine. Karusloomakasvatajatel on võimalik sõlmida müügilepinguid välisriikide Oksjonikeskustega, kust on võimalik taotleda ka ettemaksu loomade lõplikuks üleskasvatamiseks. Vajalikud baasoskused ja -teadmised: Karusloomakasvatajad vajavad loomapidamisega seotud algteadmisi ja oskusi, samuti teavet karusloomade erisuste kohta. Tootmiskulud: Karusloomakasvatuse rajamisega seotud investeeringumahud on suured, kuid juba sissetöötatud farmis on võimalik kulutusi reguleerida. Kasum: Pärast kasvanduse valmisehitamist ja töödega alustamist võib soodsa turuseisu korral kasumit saama hakata juba alates kolmandast aastast. Kasum on küllalt suur 200-300 %. Riskid: Olulisemateks riskiteguriteks on karusloomade haigused, toksikoosid jne., kuid töö õige organiseerimise ja kvaliteetse sööda kasutamisel vähenevad need oluliselt. Riskide
Karusnahaga tegelemine toetab arvukalt traditsioonilisi rahvakultuure ja nende elujõulisust, põlvest põlve edasiantud oskusi ja elulaade, samas toimub ka pidev töövõtete ja tehnikate edasiarendamine, mida omakorda vajab tänapäeva moemaailm ja tarbijate soovid. Korralikult ehitatud, hästi juhitud ning korrashoitud karusloomafarm ei saasta ümbritsevat keskkonda. Karusnaha farmitingimustes tootmine ümbritsevale loodusele praktiliselt mõju ei avalda. Karusloomakasvatuse kõrvalproduktid leiavad laialdast kasutamist meie igapäevastes toodetes nagu näiteks allergiavabad seebid, kosmeetika, parfüümid; pintslikarvad, lemmikloomade toit Karusnahafarmi pidamine on paljudele maaperedele ja -kogukondadele oluliseks sissetulekuallikaks, mis võimaldab elada ja elatist teenida ka neis piirkondades, kus traditsiooniliste põllumajandusharudega (näiteks vilja- ja loomakasvatus) tegelemine pole ebasoodsate looduslike olude tõttu võimalik
• Arvestades rahvaarvu, on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur - 0,8 ha inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. • http:// www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/agro/euromaakas.html Loomakasvatus • Eesti põllumajanduse olulisimaid tootmisharusid on loomakasvatus. • See hõlmab piima- ja lihaveise-, sea-, linnu-, lamba-, kitse-, hobuse-, koera-, küüliku- ja karusloomakasvatuse ning kalakasvatuse ja mesinduse. • Loomakasvatuse toodangu moodustavad piim, liha, kala, rasv, vill, suled, munad, mesi, vaha ja toornahad ning nende töötlemisel kõrvaltoodanguna valmistatavad loomasöödad – liha-, kondi- ja verejahu, lõssi- ja vadakupulber jms. • Loomakasvatuses tekkiv sõnnik on oluline orgaaniline väetis taimekasvatuse jaoks. Taimekasvatus • Eestis oli 2010. aastal kokku 112 972,41 ha mahepõllumajanduslikku maad
kadumist. Näiteid, kus kontsentreeritud väljaheited karusloomakasvatustes on ümbritsevat ökosüsteemi kahjustanud, leidub maailmas mitmeid, näitekst suleti 1998 aastal Rootsi suurim rebasekasvatus, kuna see reostas kohalikud veevarud; ligikaudu samal ajal ilmnes Poolas läbiviidud uuringust, et karusloomakasvatust ümbritsev pinnas oli saastunud nematoodide ehk ümarusside tõttu. Soome linnas Kaustinenis tuli põhjavee tarbimine lähedal asuva karusloomakasvatuse tõttu lõpetada. USA-s Wisconsin’s pandi kinni mingikasvatus peale seda kui lähedalasuvast kaevust võetud proovid näitasid kõrget nitraatide kontsentratsiooni [6]. Nova Scotias on kohalikud mures, kuna mingikasvatuse tõttu levivad Yarmoth’i lähiselt asuvas jões vetikad, mis on nii mürgised, et inimesed on sunnitud vältima igasugust kontakti jõeveega. [10] 6
kalapüügiseadus. Mõned sagedasemad looduslike imetajatega seotud keskkonnaprobleemid Eestis: - Kokkupõrked maanteedel; - Rohealasid mööda linnadesse sattuvad loomad, kes võivad käituda ettearvamatult; - Põllukultuure, koduloomi ja puid kahjustavad ulukid (metssead, hundid, põdrad jt.); - Haigused, mis võivad levida koduloomadele või inimesele (marutaud, kärntõbi, seakatk jt.); - Konkurents kalavarude pärast (hülged); - Närilisetõrje jne. Moodsa ajastu probleemid loomadega: - Karusloomakasvatuse põhjendatus (varem kütiti ja kasvatus oli algselt hea, säästis looduspopulatsioone); - Koduloomade kasvatuse intensiivsus (,,õnnelikud" lehmad vs intensiivfarmid, samuti on tapule viimine muutumas nonsensiks); - Lemmikloomad kodus ja hobiloomaaedades (nende õigused ja inimeste kohustused); - Kas inimeste taimetoitlus päästab kuidagi loomariiki? 40
annaabi.ee 
