naaritsa ehk mingi. Video: http://www.youtube.com/watch?v=d8sB-jZBx00 Mida teha, et Euroopa naarits välja ei sureks? Möödunud sajandi lõpul tekkis mõte taastada Hiiumaal Euroopa naaritsa asurkond.Selleks tuli esmalt kinni püüda looduses elutsevad mingid, keda sel hetkel oli Hiiumaal ca 60 isendit.Selgituseks nii palju, et minki ei ole Hiiumaale kunagi tahtlikult asustatud ja asurkond oli moodustunud kohalikust karusloomafarmist põgenema pääsenud isenditest. Peale minkide väljapüüki algas pikk ja vaevaline protsess Euroopa naaritsa taasasustamiseks Hiiumaale. Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud Euroopa naaritsa asurkonna taastamist Hiiumaal läbi 7 keskkonnaprogrammi projekti aastatel 2003-2008. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/naarits2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Naarits http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=177
keskkonnaalaseks probleemiks, kuna läbi nahaparkimise protseduuride eralduvad toksilised lõhnavad ained [6]. Enamus karusnahast tõõdeldakse aga Hiinas, kus keskkonna regulatsioone ei järgita. [9] 10 Kokkuvõte Karusnahk on ebaökoloogiline mitmetel põhjustel. Esiteks juba karusnaha hankimiseks kulub palju energiat, seda nii siis, kui karusloom püütakse lõksude abil loodusest ja ka siis, kui toornahk saadakse karusloomafarmist. Lõksudega püüdmine mõjutab ökoloogilist tasakaalu ning karusloomafarmid avaldavad ümbritsevale keskkonnale kahjulikku mõju. Kuna karusnahatööstus on globaalse ulatusega ja endiselt üsna elujõuline, on selle ökoloogiline jalajälg väga suur. Karusnaha töötlemiseks kasutatakse erakordselt mürgiseid ained, mis on kahjulikud nii inimesle kui ka loodusele. On tõsi, et minevikus oli karusnahal oluline koht inimese elus, kuna ei tuntud ega osatud
annaabi.ee 
