ebaõiglane käsi vahele panna. Harilik karusammal on meie sammaldest ka kõige suurema kasvuga. Tema pikkus on kuni pool meetrit. See sõltub kasvukohast. Mida Harilik karusammal kiiremini sambla alumine ots laguneb ja mida aeglasemalt (Polytrichum ülemine ots kasvab, seda Lehtede pikkus on raba- karusamblal alla ühe sentimeetri, terve taime pikkus aga kuni kolmkümmend sentimeetrit. Selgesti erinevad on samuti niisked ja kuivad raba- karusambla taimed. Nimelt siis, kui vett vähe, peab taim end kuidagi kuivamise eest kaitsma. Raba- karusammal teeb seda nii,
viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel, taimeliikidel. Otsepooldumine bakterid (arnitoos), pungumine pärmseened, ainuõõssed, õistaimed lehe, varre ja juure ning nende muudendite abil, hulgijagunemine, samblikud rakise tükikeste abil. Selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune
annaabi.ee 
