Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"karusamblaga" - 2 õppematerjali

Metsatüübid
16
doc

Metsatüübid

valdavalt 0,5...1,0 meetri sügavusel. Pine forests prevail, the number of spruce and birch forests being smaller. The quality classes are III....IV. Ülekaalus (valdavalt) on männimetsad, kuuse- ja kasemetsade arv on väiksem. Boniteediklass on III...IV. The ground vegetation differs from that of the preceding subtype by the greater cover of bogland hair mosses. Sporadically bog whortleberry and marsh tea are added. Alustaimestik erineb eelnevast osatüübist suure turbasambla ja karusamblaga kattuvuse poolest. Kohati on sinikas ja sookail lisandunud. The wood sorrel ­ bilberry subtype grows on gleyed podzols, podzolic soils containing humus or whitish grey soils. Litter is 3 ...8 centimetres thick. Jänesekapsa 6 - mustika osatüüp kasvab geistunud leedemuldadel või leetunud leedemuldadel, sisaldades huumust või kahkjatel muldadel. Kõdu tüsedus on 3...8 sentimeetrit.

Keeled → Inglise keel
93 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

harilik karusammal. Turbakihi tüseduse kasvades toimub palumetsadele 51 iseloomulike liikide ­ palusammal, kaksikhambad, laanik ­ katvuse vähenemine ja turbasammalde ning hariliku karusambla osatähtsuse tõus. Raiestikel: toimuvad alustaimestiku muutused on suhteliselt väikesed. Mõned turbasamb- laliigid asenduvad teistega või karusamblaga. Mõnevõrra suureneb tupp-villpea, sinihelmika ja pohla katvus. Levik: Põhja-, Lääne-, Edela- ja Kagu-Eestis, Peipsi põhjakaldal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tähtsaim taimekooslus: sinikamännik. 7.2. KARUSAMBLA KASVUKOHATÜÜP (Kr) Reljeef: tasane, madalad jääjärve- või meretasandikud, soode ümbrus; mikroreljeef mätlik. Muld: leetunud glei- LkG, leede-glei- LG, ja kahkjas gleimuld LPG või turvastunud

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun