Tervikuna on aga õisik putukatele hästi näha. Selleks, et teha õisikut tolmeldajatele veelgi ligitõmbavaks, võivad olla servmised õied keskmisest suuremad. Nii on see näiteks mitmesugustel korvikutel- karikakrail, teekummelil, rukkillel jt. Kõigis nende taimede korvikuis on servmised õied suured ja silmapaistvad, kuid steriilsed. Õisiku keskel aga on hulgaliselt väikesi, paljasilmaga raskesti eristatavaid õisi. Ka sarikõisikuis võivad servmised õied olla suuremad, näiteks karuputkel. (Martin et al,1998.lk 52) 8 LISAD 9 Kasutatud kirjandus http://narva.ut.ee/estica/est/loodus/taimed.html Mati Martin,Maie Toom,Urmas Kokassaar 1998.bioloogia XIII klassile.Avita,Tallinn. David Burnie 1994.Lühientsüklopeedia:Loodus.Dorling Kindersley. 10 11 12
Invasiivseid võõrliike nagu karuputk ja kitsehernes on võimalik tõrjuda ka metsastamise teel, näiteks kuuske istudades. Metsastamisel tuleb aga kultuure esialgu hoolikalt hooldada, et need jõuaksid suurtest rohttaimedest üle kasvada. (Eek, Kukk 2013:46) Võimalik lahendus võõrliikide leviku takistamiseks ning monokarpsete, pärast viljumist surevate taimede arvukuse vähendamiseks on seemnete kogumine. Taimedel, mille viljad pole veel valminud kogutakse kokku vilikonnad, näiteks karuputkel sarikad koos seemnetega. Seejärel viiakse kogutud materjal selleks ette valmistatud matmispaika, kus seemned kaetakse vähemalt 1 meetri paksuse pinnasekihiga. Võimalik on ka seemneid 14 põletada, kuid see on enamasti suure niiskusesisalduse tõttu üsna tülikas. (Eek, Kukk 2013:46) Mehhaaniliseks meetodiks on ka küttimine ja väljapüüdmine, mis sobib jahiloomadena sisse toodud võõrliikide, nagu fasaan, mink, kährikkoer jt