Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Kukkursipelgakaru (Myrmecobius fasciatus) toitub sipelgatest ja termiitidest. Ta lõhub pikkade teravate küünistega nende pesi ning limpsib sealt oma pika kleepuva keele abil putukaid. Uruelanikud Karupoegi meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Kukruga kiskjad Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes
on seaduslik, kui jahimees tabatud saarmast keskkonnateenistusse teatab. Täiskasvanu kehapikkus 70-75 cm; kaal 5-8 kg Üksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai www.jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruselt teine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaid isased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad, suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistab karu endale ette mitu pesa Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtud puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga. Külmade tulekul valib ta ettevalmistatud kohtadest ühe välja
seisavad jääpangal. Ülejäänud mängijad (karupojad) ujuvad meres (jooksevad ringi). Mängu alustamise signaali peale võtavad jääkarud teineteisel käest kinni ja lahkuvad jääpangalt vallatuid poegi püüdma, kes ei taha koju tulla. Vanad karud ajavad poegi taga ja püüavad ühendada vabad käed selliselt, et karupoeg jääks nende vahele. Taoliselt püütud karupoeg viiakse jääpangale jne. Kui on kinni püütud kaks karupoega, muutuvad viimased samuti jääkarudeks ja hakkavad karupoegi püüdma. Iga uus kinnipüütud karupoegade paar muutub vanadeks karudeks. Mäng lõppeb kui kõik karupojad on püütud. Mängu võidab viimasena püütud karupoegade paar. Mängureeglid: 1. Vanad karud võivad poegi püüda ainult neid kätega sisse piirates. 2. Keelatud on püüdmise ajal mängijatest kinnihaaramine. Sellisel juhul püüdmine ei loe. Ali-Babaa Selleks mänguks on vaja suuremat seltskonda. Mängijad jagunevad kahte punti ja
annaabi.ee 
