hetkel ei ole paremat meetodi lastele õpetamises välja mõledud. Kõik need tegevused on põnevad ja annavad lapsele võimalust olla nemad ise ja arendada ennast piiramatul viisil. Lapsele on oluline olla indiviid. Näide: Sõimerühm, 1,5 ja 2 aastased lapsed. õpetatkse suurel ja väiksel vahet tegema. õpetajal on abiks korv, käbid(suured ja väiksed) ja karu. õpetaja paneb lapsed ritta istuma ja võtab karu sülle. Kõigepealt tutvutakse karua, mis on nimi ja kus elab, õpetaja laulab karu häälega m6mmi laulu ja teeb igale lapsele käpaga pai. Kui tutvustamine on möödas räägib õpetaja jutu,et karul on vaja talveks korjata suuri ja väikseid käbisid. Laotatakse kõik käbib põrandale ja lapsed peavad ükshaaval käima ja käbid vastavalt suurusele korvidesse jagama. kui kõik käbid on korvides tänab karu lapsi ja lahkub tantuliselt teise tuppa. õpetaja tuleb tagasi ja küsib lastelt üle, millised on
omaolek, et kõik seadmused on tühjad. Brahmaseisund Brahmaseisund (skr. brahmavihra) on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus. Kaastunne (skr. karua)) tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite kannatuste märkamist ja tegutsemist nende kannatuste leevendamiseks. Sõbralikkus (skr. maitr) väljendab tegutsemist teiste hüvanguks tasu ja kiitust ootamata. Rõõm (skr. mudit) tähendab rõõmustamist teiste heaolu üle. Võrdne suhtumine (skr. upek) on kõikidesse olenditesse eelistuseta suhtumine, vaenlaste ja sõprade võrdne aitamine. Kosmoloogia
annaabi.ee 
