rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Tänapäeval kutsutakse Eestit sageli "kartulivabariigiks" Ladina-Ameerika "banaanivabariikide" eeskujul, ehkki kartul jõudis siia suhteliselt hilja. Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja
juuni Võidupüha) puruks, Riiagi oleks ära võetud, kui lääneliitlased poleks rahu sobitanud(3.juuli). Lätis tuli tagasi Ulmanise valitsus, sakslased tegid okt. uue katse tungiti vene sõdurite ja ohvitseridega (eesotsas P.Bermondt-Avalov) Riiga (eesti soomusrongid saabusid appi ja päästsid Riia). Rahukõnelused : Vene valgete Loodearmee tõmbus PA-ga tagasi Eesti poole Vene aladel kehtestati hirmuvalitsus (Eestit peeti ajutiseks ,,kartulivabariigiks", eesti sõdurid ei tahtnud nende poolel võidelda). Loodearmeed toetasid lääneliitlased. Augusti lõpus tegi Venemaa rahuettepaneku : sooviti murda ava piiramisrõngasse ja jätta Loodearmee ilma tagalast. Sept. Pihkvas toimunud kõnelustel ei saavutatud edu. Eesti toetas hoopis okt. alanud Judenitsi vägede pealetungi Petrogradile ja Loodearmee sai PA-lt lüüa. Valgekaartlaste salgad valgusid üle Narva jõe Eestisse, loodearmeelastelt võeti relvad ja nad koondati laagritesse Virumaale
Selline poliitiline vastutulematus lääneriikide poolt ajendas veelgi seda mõtet, et sõda tuleks ära lõpetada. Ei saa mainimata jätta ka Eesti ja Vene suhteid. Vene valged võitlesid täiesti selgelt endise reziimi taastamise eest - Vene impeeriumi taastamise eest. Vene ohvitserid suhtusid Eestisse varjamatu põlgusega, eestlasi nimetati kriminaalkurjategijateks, Eesti vabariiki nimetati kartulivabariigiks. Augustikuus hakkas oht Eesti piiridele taas suurenema. Loodearmee taganemine näitas seda, et selle võitlusvõime pole piisav ja eestlastel on põhjust tõsiselt muretseda oma riigi piiride pärast. Aga see oli alles asjade sissejuhatuseks. Küll aga algas augusti II poolel Punaarmee suurrünnak Pihkva tagasivõtmiseks. Ka selleks raknedati ühe enam Eesti vägesid. Punaarmeel õnnestus ületada