osalised: Eesti, Läti, Suurbritannia, Saksamaa, Balti hertsogiriik tulemus:Landesweri ja saksa väed purustati, eesti väed jõudsid riiani. 20. Võnnu lahing Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse eesti kalendris võidupühana. 21. Miks oli Venemaa nõus alustama rahuläbirääkimisi? Venemaa tegi ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi, kuna "Kartulivabariigi" kukutamise käigus kasvas tagalas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. 22. Millistel põhjustel õnnestus Eestil võita Venemaad? Eesti võitis Venemaad, kuna Eestil oli väga suur armee ning heal tasemel sõjariistad. Venemaa ei suutnud Eesti kaitset läbi murda ning seetõttu tehti rahuläbirääkimised. 23. Tartu rahu sisu ja aeg. Aeg: 02.02.1920 Tartu rahulepingu sisu:
Kurss rahule Landeswehr'i sõja ajal ja järel valitses enamlastevas-tasel rindel suhteline vaikus. Lahingud toimusid väljaspool Eestit ja neis osalesid peamiselt vene valged. Paraku taandus Loodearmee (endine Põhja-korpus) enamlaste löökide all Eesti poole ja Rahvavägi pidi üha enam võitlusse sekkuma. Kuid eesti sõdur ei tahtnud sõdida Venemaa pinnal, seda enam, et valged väljendasid avalikku põlgust Eesti vastu ja lubasid pärast enamluse kukutamist hävitada ka selle ,,kartulivabariigi". Tagalas kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Seetõttu tekitas Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi elavat huvi. Septembri keskel toimunud esimene Eesti-Vene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas oktoobris kriipsu peale Loodearmee pealetung, milles oli Antandi nõudel sunnitud osalema ka Eesti. Petrogradi
annaabi.ee 
