alanemist, mitmed vähi vorme. · Se on oluline antioksüdant, kuulub antioks. ensüümide akt. tsentrisse, kaitseb rakumembraane vabade radikaalide toksilise toime eest. · Se sisaldus on suurim kalades (angerjas, heeringas, lõhe, rääbis, tuunikala), väiksem lihas, kanamunades ja sojaubades, eriti vähe teraviljades. Se on vajalik ka taimedele, tõstab näiteks kartulirakkude stressi-kindlust, aeglustab taimede vananemist ja tõhustab valguse kasutamist fotosünteesil. fluor · Keemiliselt üliaktiivset fluori (F) on looduses palju, enamasti ühendites. · Kui joogivees on F alla 0,5 mg/l, on soodustatud hambakaaries, F-l profülaktiline toime kuni konts.ni 1,5 mg/l, kõrgematel ilmneb toksilisus. Lääne- ja Kesk-Eestis on põhjavett, milles 5-6 mg/l, Hiinas põhjavees kohati kuni 10 mg/l fluoriide. · F kasut
lihase haigust (Kaschin-Beck'i tõbi), valgelihastõbe, sigivuse alanemist, mitmed vähi vorme. Se on oluline antioksüdant, kuulub antioks. ensüümide nagu glutatiooni peroksüdaas akt. tsentrisse, kaitseb rakumembraane vabade radikaalide toksilise toime eest. Se sisaldus on suurim kalades (angerjas, heeringas, lõhe, rääbis, tuunikala), vähem lihas, kanamunades ja sojaubades, eriti vähe teraviljades. Se on vajalik ka taimedele, tõstab näiteks kartulirakkude stressi-kindlust, aeglustab taimede vananemist ja tõhustab valguse kasutamist fotosünteesil. Inimene peaks ööpäevas saama toiduga 50-200 µg Se. Üledoseerimisel selenaatide ja seleniididena põhjustab selenoosi. Nende ühendite krooniline toime on rottidel põhjustanud maksakahjustusi, põrna ja kõhunäärme suurenemist, aneemiat, kasvu-peetust ja suurenenud suremust. Inimesel põhjustab väsimist, käte tuimust ja jahedust, lihasvärinaid, seedehäireid,, oksendamist, hammaste
annaabi.ee 
