kes elab üle talve ning on kuni sügiseni suuteline tootma kuni mitutuhat järglast, kellest igaüks hakkab samuti ise kiiresti paljunema. Talveks kaevub kartulimardikas sügavale mulla sisse, kus elab üle isegi subaraktilise pakase. Kevadel rünnakud kartulipõldudel jätkuvad. Emase keskmise viljakuse (700 muna) korral ulatub tema järglaskond juba teises põlvkonnas 250 000 isendini, ning võib hävitada üle tonni kartulipealseid. Aga mardikaid on ju miljoneid! HUVITAVAID FAKTE : · Kartulimardikas on vastupidav äärmuslikele temperatuuridele, ta talub ühtviisi hästi nii leitsakuid kui pakast. · Algul nimetati kartulimardikat COLORADO mardikaks USA osariigi järgi, kus teda esimest korda kahjurina märgati. · Kui kartulimardikas 1824. aastal esmakordselt avastati, peeti teda huvitavaks ja harvaesinevaks liigiks. · Hädaohu korral teeskleb kartulimardikas surnut.
lillevarred, köögiviljapealsed, sügislehed jms. Niidetud rohu näol võib lisamaterjali tuua aiaäärtest ja aia tagant. Eriti taimetoitainerikkad on noored rammusad nõgesed. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kompostihunnikusse ei satuks valminud või poolvalminud seemnetega umbrohtusid ega ohtlike haigustega taimejäätmeid (nuutrihaigusega kapsajuurikaid, varrepõletikus vaarikavarsi, haigeid maasikapuhmikuid, lehemädaniku nakkusega kartulipealseid, kasvuhoonest sügisel väljavisatud tomatijäänuseid jms). Sellised aiajäätmed tuleb põletada. Klassikaline komposti tegemine on nagu omaette teadus, ja sellele käesolev kirjutis ei pretendeeri. Kompostiõpetus nõuab paksemate kihtide korraga paikapanekut, mis väikeaias pole alati võimalik. Ka peetakse vajalikuks hunniku korduvat läbikaevamist. Lihtsustatud variandi puhul saab sedagi vältida. Valmib järgukaupa Oma aias oleme komposti kätte saanud aastapooleteisega
annaabi.ee 
