Sahharoos tavaline lauasuhkur mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Maltoos (linnase suhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos (piimasuhkur) moodustub peamiselt piimanäärmetes. Energia ühend et järglane saaks energiat. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas) mis paljudel puudub. Polüsahhariidid Polüsahhariidid on Polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklisekoostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. DNA on polümeer. tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, laguneb sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) seda on vaja selleks, et anda tugevus taimedele. Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa.
GLÜKOOS - C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur, kõikide organismide peamine energiaallikas. FRUKTOOS - C6H12O6 ehk puuviljasuhkur, leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Kõige magusam suhkur. SAHHAROOS - C12H22O11 ehk tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis MALTOOS - linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist. LAKTOOS - piimasuhkur, moodustub peamiselt piimanäärmetes. TÄRKLIS - energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). TSELLULOOS - Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad GLÜKOGEEN - talletatakse maksas ja lihastes, insuliin muudab liigse glükoosi veres glükogeeniks. KITIIN - lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. Tähtsus Inimorganismile Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega kuna nad on hästi kättesaadavad ja ka kergesti omastavad. Kõige tähtsam ülesanne on süsivesikutel energeetiline, 1g glükoosi
kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID ...on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid 1. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist.
Nooremal rakul elastsem kest, mis võimaldab kasvada. Kaitseb, annab tugevuse, kindla kuju, toestus, ainete transport Plastiidid: Kloroplast topeltmembraan sisaldab klorofülli, DNA ja RNA, ribosoomid, toimub fotosüntees, valkude süntees Kromoplast meelitab ligi tolmendajaid Leukoplast varuainete säilituskoht, (kartulimugulas tärklis) Vakuool ühekihiline, moodustub golgi kompleksist või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes rakkudes mitu väikest, vanades üks suur *Vee reservuaar, varu ja jääkainete säilitamine, mürkainete, mahlade säilitamine 6. Seenerakk Heterotroofid, eukarüoodid, hüüfid e. Seeneniidid (v.a pärmseen), Hüüfid moodustavad mütseeli e. Seeneniidistiku, Taime juur koos seeneniitidega Mükoriisa. Paljunemine: eosed, seeneniidid, pärmseen(ainurakne) pungumine,
Kromoplaste leidub õites ja viljades. Klorofüll külma ei kannata, laguneb. Teised pigmedid avalduvad. Lehed muutuvad sügeisel kirjuks. Kloro kromoplastiks, paaril juhul. Klorofull ei kannata külma, laguneb. Avalduvad teised pigmendid. Kromo kloroplastiks. Kaovad karotinoidid, tekivad klorofülli sisaldavad kromoplastid. Juurviljad. Porgand, peet. Leukoplastid võivad üle minna kloroplastiks. Klorofüll tekib kartulimugulas endas. Kui leukoplast sisaldab tärklist, on see amüloplast kartul päike tekib solaniin, mürgine. Taimerakkudes võivad esineda varuaine tilgad ehk inklusioonid. Kloroplastid asuvad raku membraani äärtes. Vakuool = raku mahlamahutid. Vee ja rakumahla säilitamine. Turgori = raku siserõhu tagamine. Vanades elusates rakkudes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool. (taimerakk) Tsütoskelett isepärane kõigile rakkudele. * avastati 10-15 aastat tagasi
OLIGOSAHHARIIDID on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud.1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2.Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes.Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer.Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon.Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad.Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist.Tselluloos on polümeer.
.. - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur. ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )... - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]... 2) Liitsüsivesikud ...on süsivesikud, mille 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. - Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. - Maltoos (linnasesuhkur)-koosenb kahest glükoosijäägist. - Laktoos (piimasuhkur)-moodustub peamiselt piimanäärmetes. - Tärklis (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis)-energia varuaine taimedel. - Tselluloos taimeraku kestade peamine koostisosa. - Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. - Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes. Lipiidid ei lahustu vees. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees lahustumatud ühendid. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, fosfolipiidid on liitlipiidid. 1.Energia varuaine. 2. Tempertauuri hoidmine 3.Siseelundite kaitse.
Tülakoidide membraanides võivad paikneda pigmendid. Kloroplastis on rohelin pigment (klorofüll). kloroplasti stroomas asub DNA molekul ja ribosoomid. (joonis 11) Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes! Plastiidid tekivad plastiidide eellasetest ehk proplastiididest. Plastiidid jaotatakse kolme rühma, vastavalt nende värvusele: 1. Leukoplastid on värvusetud plastiidid ning asuvad taimerakkude juurtes, mugulates. Leukoplastide ülesanne on säilitada varu aineid. Kartulimugulas on amüloplastid. 2. Kromoplastid on punased, kollased, oranzid. Nende tülakoidides on karotinoidid, mis nende värvuse tagab. Annab õitele värvuse, mis meelitab ligi. 3. Kloroplastid on rohelised ja nende värvuse annab klorofüll. Kloroplaste on vaja fotosünteesiks. Kloroplastid ei kannata madalt temperatuuri, selleks lähevad sügisel lehed ka kollaseks. Tsütoskelett ühendab erinevaid rakuorganelle ja annab rakule väliskuju.
Energiaallikas. Oligiosahhariidid: · Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. · Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. · Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. Polüsahhariidid: · Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). · Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest). Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. · Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb glükoosijääkidest). · Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes LIPIIDID EHK RASVAD Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees