kapsast, lina ja kanepit. Hilisemal ajal hakati kasvatama nisu, kartulit ja teisi tänapäeval tuntud kultuure. Ka õuna- ja marjaaiad rajati talude juurde hiljem. Kartul, mis hakkas ulatuslikumalt levima 19.sajandil, nõudis sügavamalt haritud ja väetatud põldu. Sõnnik veeti kartulipõllule kevadel ja künti seejärel mulda. Kartulimaa harimisel ja vagude ajamisel oli peamiseks tööriistaks harkader. Sõnniku vedamiseks põllule korraldati talgud, millest võtsid osa mitme talu pered. Laudad veeti talvel kogunenud sõnnikust tühjaks. Loomade poolt kinnitallatud sõnniku vankrile laadimine oli raske töö ja seda tegid täisjõus mehed
Kartulit on nimetatud meie teiseks leivaks, peale selle on võimalik valmistada temast mitmeid tooteid nagu tärklis, etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt. Kartulimugulad sisaldavad 1437% tärklist, kuni 2%täisväärtuslikku valku, õun, sidrun ja oksaalhapet, vitamiine, karotiini, pektiinaineid, mineraalaineid. Kartul on hea loomasööt, kuid töökuluka kultuurina on tema kasvatamine ainult söödaks liiga kallis. Soasepa Seemnekaubandus pakub suurepärast valikut kartulimaa HOLLANDI suurimalt firmalt, mis ka maailmas üks suurimaid: Kartul on õrn kultuur, tema käitlemisel ja kasvatamisel kaasneb mitmeid probleeme, eelkõige kvaliteedi halvenemine haiguste ja kahjurite tõttu, samuti nende aretuslikest või kasvatamisest tingitud omaduste tõttu, mis mõjutavad edasist kartuli tarbimist. Soasepa SK tarnib vajadusel Eestisse ka toidukartulit. Põldhernes Pisum sativum Hernes on üks tähtsamaid liblikõieliste sugukonna esindajaid
annaabi.ee 
