tänaseks vaid napilt 5 % -l vähihaigetest. 7 Vastavalt epiteelile, millest vähkkasvaja alguse saab, jaotatkse rinnanäärmevähk lobulaarseks ning intraduktaalseks. Lobulaarne vähk areneb rinnanäärme näärmelise sagariku (lobulus) epiteelist ning intraduktaalne juhade sisepinda vooderdavast epiteelist. Kui kasvaja ei ole väljunud sagariku piiridest või juha seinast, nimetatakse seda kohtlevivaks kartsinoomiks. Kui kasvaja on nendest piiridest läbi kasvanud, nimetatakse seda levinud ehk invasiivseks kartsinoomiks. Rinnavähki võib jagada lokaalse kolde kasvutüübi järgi sõlmeliseks vähiks ning infiltratiivseks vähiks. (Labotkin 2004). Rinnavähi riskitegurid: · Vanus. Vanuse tõustes kasvab risk (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). · Suur kehakasv ja kaal. (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). · Lapse suure sünnikaalu ( 4kg ja rohkem) puhul, eriti vanemas eas sünnitanuil,
Ravi alguses tekib põletikuline reaktsioon (tugevaim 3-ndal ravinädalal), mis ravi jätkudes taandub. Tulemused on üldiselt head. 6. Fotodünaamiline ravi(BK ravi) 7. Diklofenak geel Diclofenak hüaluroongeelina on uuem ravimeetod, mida on efektiivselt AK ravis kasutatud. Ravim ei ole Eestis saadaval. Prognoos: Üldiselt on üksikud Aktiinilised keratoosid ohutud. Murettekitav fakt on aga see, et AK-st võib arenema hakata naha lamerakk-kartsinoom. 0,2-1% AK-st võib muutuda lamerakk-kartsinoomiks. Inimesel, kellel on rohkem, kui 10 AK-d, on risk LK tekkeks 10-15%. Kui Aktiiniline keratoos muutub tihedamaks või haavandub, tuleb kindlasti kontrollida kasvaja suhtes. 1. Kasuta regulaarselt laia spektriga päikeseblokaatoreid ja kaitse nahka riietuse ning mütsiga. 2. Jälgi regulaarselt oma nahka ja sellel tekkivaid moodustisi. 3. Pöördu nahaarsti poole, kui märkad püsivaid või kasvavaid laike või sõlmi. Basaalrakk-kartsinoom
95% 3-kordselt vaktsineeritutest kaitsev immuunsus. Viirused mõmm :) 05/06 Hepatiit C viirus Struktuur. Peamine NANBH põhjustaja, oli ka oluline transfusioonijärgse hepatiidi põhjustaja (nüüd skriinitakse verd). Levib samamoodi nagu HBV, aga tal on suurem potentsiaal kroonilist hepatiiti põhjustada, krooniline hepatiit läheb aga tihti tsirroosiks või hepatotsellulaarseks kartsinoomiks. Ainus hepaciviiruste perekonna liige flaviviiruste seas. Diameeter 30…60 nm, +RNA, ümbrisega. Genoom kodeerib 10 proteiini, sealhulgas 2 glükoproteiini (E1 ja E2), mis infektsiooni käigus varieeruvad, kuna nende geenides on hüpervariaabelsed regioonid. On 6 peamist variantide gruppi (clades), mille levimus piirkonniti erineb. Epidemioloogia. Kuivamisele labiilne, levib ka asümptomaatilisel perioodil. Kõrge asümptomaatiliste krooniliste infektsioonide osakaal promob levikut.
annaabi.ee 
