Kontaktisik vastutab selle eest, et need tegevused ka läbi viidaks. Kui vang paneb toime distsipliinirikkumise, viib kontaktisik läbi juurdluse ja vormistab vajalikud dokumendid. Kontaktisik tunneb iga üksikut vangi kõige paremini ja seepärast kirjutab ta ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku vangi iseloomustuse. Peaspetsialist Peaspetsialist juhib kontaktisikute tööd. Ta vastutab, et distsiplinaarmenetlus mille tagajärjeks on kinnipeetava kartserisse paigutamine oleks läbi viidud tähtaegselt ja seadustele vastavalt. Ta kavandab ja koordineerib ka kokkusaamisi ning korraldab telefonikasutust (kellel on lubatud, kellel mitte, tagatud peab olema nt advokaadile helistamine). Julgeolekutöötaja Julgeolekutöötaja teostab vastavalt töösuunale kriminaalmenetlust või jälitusmenetlust, sh agentuuritööd vanglas, samuti distsiplinaarmenetlusi. Ta hindab
a määruse nr 48 «Liikluseeskiri» (edaspidi liikluseeskiri) nõuetest, välja arvatud §-de 7678 nõuded [joobe- jm sarnased seisundid; juhiloa puudumine] ning liikluseeskirja lisa 1 «Liikluse reguleerimise märguanded» osa 2 «Reguleerija märguanded» nõuded. Sama õigus on ka sõiduki juhil, keda saadab niisugune sõiduk. 5. A on Viru Vangla kinnipeetav. Vangla direktori käskkirja alusel paigutati A distsiplinaarkaristuse kandmiseks 26.03.2010 üheksaks päevaks 5 m2 suurusesse kartserisse. A esitas 07.04.2010 Viru Vanglale taotluse, milles palus hüvitada kartseris valitsenud tingimuste tõttu talle tekitatud mittevaralise kahju. A hinnangul alandati nõuetele mittevastavas ruumis kinnipidamisega tema väärikust. Kartseri akna klaas oli katki ning seetõttu tekkis kambris tuuletõmbus. Kuna aknaklaasis oli läbiv mõra ja aken asus voodi kohal, ei võimaldanud hirm klaasi allakukkumise ees tal korralikult magada. Viru Vangla 27.05.2010. a otsusega jäeti A
ümberkirjutajad. Õpetati ka arvutamist, et kloostri majapidamisega toime tulla. Õpiti psalme laulma ja teenistuskorda tundma. Kloostritesse õppima antud laste elu oli troostitu. Karmid ettekirjutised hoidsid lapsi pidevalt hirmul, nad ei tohtinud jääda hetkekski üksi. Karistused eksimuste vastu olid rängad iga väiksemagi vallatuse eest olid ette nähtud piitsahoobid, korduva eksimise korral seoti laps kinni, jäeti söömata või pandi kartserisse luku taha. Õppimine ja õpetamine toimus õpipoisi meetodil. Kloostris oli noviitsil alati eeskuju ning õppimine oli praktiliselt individuaalne. Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga s.t. perioodiga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse võimeline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, vastavate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema. Tulevast vaimulikku harjutati kasinusega. Noviitsi võidi mungaks pühitseda, kui ta oli vähemalt 21 aastat vana ehk täisealine
annaabi.ee 
