identifitseerima kaardil, peab olema temale täiesti tuttav. Hommikul ta võib ikka eksimata kõndida kirikust raudteejaama. Kuid praegu, õhtupoolikul, peab ta kompassiga määrama suunad ja vahemaad kilomeetrites ja meetrites kiriku, raudteejaama ning nendevaheliste radade ja teede vahel. Hommikul oskab ta meile näidata teed ükskõik kust ükskõik kuhu; ometi on ta õhtupoolikul kimbatuses, kui peab kirjeldama kõiki teid mitte lihtsalt sõnades, vaid sellistes kartograafilistes terminites, et ta kohalik kaart sobiks kokku kaartidega tervest piirkonnast ja maast. Ta peab nii- öelda tõlkima, seega oma kohaliku topograafilise teadmise universaalsesse kartograafilisse sõnastusse ümber mõtlema. Nüüd ta peab silmitsema isegi omaenese armsat kodu otsekui läbi rahvusvahelise atlase läbipaistvate lehekülgede. Arvatavasti olete nõus, et Augustinuse hämmeldusel Aja mõiste üle on palju ühist külaelaniku
järgi, vaid kasutatakse üldist metsa leppemärki. Üldistamine on seotud ka üleminekuga alaliikidelt mingitele üldistele tüüpidele. Hulgaliste näitajate üldistamine seisneb uute skaalade koostamises (nt astmikskaala). Legend on kaardil kasutatud leppemärkide ja tekstiliste selgituste süsteem. Topograafilistel kaartidel kasutatakse tihti spetsiaalseid leppemärkide käsiraamatuid, ja lühike legend trükitakse kaardi välisäärele. Käsiraamatud on kartograafilistes ettevõtetes. Legend sisaldab märkide selgitust ja iseloomustab kartografeeritava objekti alust. Tähistuste järjestus, nende omavaheline alluvus, värvigamma ning kirjete valik peab olema allutatud kujutatava kaardi loogikale. Objektide valikul kasutatakse hulgaliste näitajate puhul kaht kriteeriumi: 1) valiku tsensus 2) valiku norm Valiku tsensus on piirväärtus, mis näitab objekti suurust, millest alates peaks neid kaardil kajastama
väärtused võrdsed. Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa tema pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav. Tänapäeval kasutatakse maateaduslikeks arvutusteks ja geograafilise asukoha kirjeldamiseks mitut Maa kuju lähendust. Kui mitte arvestada Maa pinnamoodi ja merepinna taseme kõikumisi, on Maal geoidi kuju. See keha on kõikjal risti raskusjõu suunaga (raskusjõud ei ole alati Maa keskpunkti poole suunatud). Enamikus kartograafilistes ja teistes matemaatilist laadi uuringutes võetakse Maa kujuks referentsellipsoid või maaellipsoid. Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga. Maismaa piirkonnas jääb geoid maakoore sisse. Kõik loodjooned asetsevad risti geoidiga. Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on
annaabi.ee 
