Kaardikogu on äärmiselt kirev. Üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni, teede jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri ja maakasutusplaanid. Riigiarhiivi vanimad kaardid pärinevad alles 19. sajandi teisest poolest. Leidub topograafilisi, hüdrograafilisi, haldusjaotuse, teede jm kaarte ning plaane, palju on maade ja metsade kasutamise ja omandiõigusega seotud plaane. Need piirikaardid moodustavad ka kõige suurema osa kartograafilisest materjalist. Samuti leidub sõjalisi plaane: lahinguoperatsioonide ja vägede paigutuse skeeme, sõjaväele eraldatud maade plaane. Kaartide infosüsteemis on hetkel: 118352 kirjeldatud kaarti; 32675 digiteeritud kaarti. Otsivormid - kaartide otsimiseks saab kasutada lihtotsingut ja täpsemat otsingut. Mõlema otsivormi kohta on olemas ka põhjalikud abitekstid, mida tasub alustuseks kindlasti läbi lugeda. Kaardiotsing - enamik kaarte on haldusüksuste kaudu seotud ligikaudsete
Kohanimede ümberpaiknemine. Piiride muutumine o Territooriumi kaetus andmetegasageli osaline või ebaühtlane o Kaardi mõõtkavaliiga suur põhjustab müra, liiga väike liigset generaliseeritust o Vaatluste tihedussõltub ülesandest o Andmete kasutatavustihti kaudsed või indikaatorlikud andmed või kogutud teiste ülesannete jaoks. Mõõdistamiste ja andmete varieeruvast iseloomust tulenevad vead: o Asendi täpsuslooduslike piiride täpsus tihti väiksem kartograafilisest (nt rannajoon, kõlviku piirid) o Sisu täpsus valesti kirjas või süstemaatiline määramisviga o Andmete varieeruvus nt satelliidipildil võivad ühte pikslisse sattuda mitut liik objektid. 2 2 12
annaabi.ee 
