keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil on põhjendatud aktsiisi täielik kaotamine. Enamustes riikides pole biodiislil tähtajaliselt aktsiisi. 2/ Nafta hind jääb prognoositavalt kõrgeks, üle 30 dollari barrelist (põhjustel: Aasia kasvavad majandused, terrorioht LähisIdas, kartellipoliitika, piiratud maardlad ja tootmismahud). Diisli hind Eestis jääb üle 10 krooni. 3/ Väliskaubandus. 2003 aastal eksportis Eesti mineraalseid kütuseid, mineraalõlisid ja nende destilleerimissaaduseid 3,3 miljardi krooni väärtuses ja importis 6,7 miljardi krooni eest. Seega 3,4 miljardit krooni jooksevkontosse. 2003 aastal oli jooksevkonto 15,9 miljardi krooniga ja 12,6% SKPst miinuses. KÜTUSE TARBIMINE* Kütus ning Aasta.
Kõik senine kriitika on meie „mugavustsooni ringkaitsele“ olnud nagu hane selga vesi. Me teadlased teame ja näeme, arutame omavahel ja kirjutame: julgemad oma nime all, kartlikumad anonüümselt. Lõpuks ju peab ometi keegi olema, kes selgesti välja ütleb, et „kuningas on alasti“. Meie teaduse rahastamise süsteem on sügavalt korruptiivne, ta teenib algusest (taasiseseisvumisest) peale üksikute teadlaste isikliku teadusliku karjääri huve selmet teenida Eesti riiki ja rahvast. Kartellipoliitika, nagu kõikjal muudelgi elualadel siin riigis. Teaduse hindamise kriteeriumid on spetsiaalselt välja mõeldud selleks, et võimalikult suuremat hulka teaduseinimesi riigi kasina „supikausi“ äärest eemale tõrjuda. Mõelgem end tagasi raskesse murranguaega. NSVL ajal oli teadusasutuste rahastamine riiklik ja ENSV eelarves. Lisaks saadi projektide ja isiklike sidemete kaudu tõhusat lisa üleliidulistest allikatest. Mitmel üleliidulisel
annaabi.ee 
