4 Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse IV: Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse V: Karst ja karsti vormid I Karst ja karsti vormid II: karsti levik Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja karstumisest ja sellelaadsetest protsessidest on haaratud ~50 milj.km2 lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid Karsti arengu eeldused: karstuvad kivimid tektoonilised lõhed/poorid vesi st. piisavalt sademeid hõre hüdrograafiline võrk paks aeratsioonivöö pindmine süva
Pakri poolsaar on mandrist "ära lõigatud" Pakri lahte suubuva Vasalemma jõe, Klooga järvede ja Tuulna ojaga, mis suubub Lahepere lahte. Pinnavee vooluvõrgu moodustavad lühikesed 1-2 km pikkused ja väikese valglaga (pindala 1-3 km 2) ojad ja kraavid. Vetevõrgu tihedus on väike-0,2-6,0 km/km2 (Eestis keskmiselt 7,2 km/km2). Vetevõrgu väike tihedus on tingitud poosaare aluspõhja ülemist osa moodustavate karbonaat – kivimite tugevast karstumisest ja lõhestumisest. Sademeteveed infiltreeruvad seal kiiresti põhjavette. Sellele on kaasa aidanud ka inimene karjääride rajamisega, pinnakatte eemaldamisega aluspõhjalt, kaevikute ja mitmesuguste kaevete tegemisega. Kuna Pakri poolsaarel pinnakatte paksus ei ületa tavaliselt 2 m, siis pinnakattes ei ole põhjaveekihti. Pakri poolsaarel saadakse vett kolmest aluspõhjakivimites asuvast põhjaveekihist. Esiteks Ordoviitsiumi karbonaat - kivimitest e
annaabi.ee 
