Nabala ja nõiakaevu saatus selgub mõne aasta pärast. Kättesaadav: http://www.epl.ee/news/eesti/nabala-ja-noiakaevu-saatus-selgub-mone-aasta-parast.d? id=51294059. (Viimati külastatud 24.09.2011) 8. Lattu, Kirsi. 2010. Nabala kaitseala moodustamise otsustavad eksperdid. Kättesaadav: http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/nabala-kaitseala-moodustamise- otsustavad-eksperdid.d?id=30429471. (Viimati külastatud 24.09.2011) 9. Perens, Rein .2009. Karstist ja Nabala maa-alustest jõgedest. Kättesaadav: http://www.ilmajaam.ee/127073/karstist-ja-nabala-maa-alustest-jogedest/. (Viimati külastatud 24.09.2011) 10. Tooming, Urmas. 2010. Algas allkirjade kogumine Nabala karstiala kaitseks. Kättesaadav: http://www.tallinnapostimees.ee/233977/algas-allkirjade-kogumine- nabala-karstiala-kaitseks/. (Viimati külastatud 24.09.2011)
Millistel Eesti jõgedel esineb kevadeti suuri üleujutusi ja mis on selle põhjuseks? Narva jõgi, Pärnu jõgi, Lääne-Eesti jõed (kasari ja pärnu ja tema lisajõed), navesti ja halliste jõed. seda põhjustab enamasti halliste jõe vastuvoolu suubumine navestisse ja ka see, et need ei läbi oma teekonnal suuri järvi, mis hajutaksid veehulka. Mille poolest erinevad Soome lahe jões teistest eesti jõgedest? need on sageli mõjutatud karstist ja kevadeti lisandub sinna rohkesti vett karstiallikast, suvel aga jäävad jõesängid vete neeldumise tõttu kuivale. Paljudel jõgedel on joad. Millisesse vesikonda kuuluvad sinu kodumaakonna jõed? Soome lahe vesikonda. Nimeta oma kodukoha suuremaid siseveekogusid. Ülemiste järv, Harku järv Too näiteid erinevatest mandrijäätekkelistest järvedest eestis. Liigestatud kaldajoonega saarterohked järved künkliku reljeefiga aladel: Pühajärv, Pangodi, Kavadi
Kalle Suuroja "Põhja-Eesti klint", 2005 üldiselt klindist ning Põhja-Eesti klindilõikudest. Veeobjektid: Hella Kink "Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus"", 2006 veeobjektide (karstialad, allikad, järved, sood) kirjeldused maakonniti. Kalle-Mart Suuroja, Tõnis Saarde "Eesti joad", 2003 iseloomustatud on tähtsamaid jugasid ja joastikke (34) Põhja-Eesti klindi paeplatool. Karst: Ü. Heinsalu ,,Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s", 1977, ,,Valgus", Tallinn räägitakse karstist, karstilehtritest, -orgudest, -allikatest, - koobastest jne. Koopad: Ü. Heinsalu "Eesti NSV koopad", 1987 kirjeldab Eestis olevaid looduslikke koopaid. Muu: Kalle Suuroja, Martin Suuroja "Eesti 101 loodusimet", 2005 24 Tiit Hunt "Eestimaa. Looduse teejuht", 2005 antakse ülevaade maastikutüüpidest, käsitletakse maakondade kaupa huvitavamaid kooslusi.
annaabi.ee 
