mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna 170kg N ja 25 kg P aastas. Piirkogused on väiksemad nitraaditundlikel aladel. Karstialadel on kaitse-eeskirjade alusel lubatud piirata mineraalväetiste hulka, loomapidamist ja reoveesette kasutamist. Allikate ja karstilehtri ümbruses on 10 meetri raadiuse ulatuses keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine. Nitraaditundlikel aladel on kauguseks 50meetrit. 3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus Vastus: Kvaternaar Ülem-Devon- Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi Kambriumi-Vendi 4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. Juba ammugi linna veetarbe
kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30% olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. Sellest protsendist 1/3 võib asendada teravilja-, rapsi- või rüpsipõhu sügisese sissekünniga. Taimkattena mõistetakse talvituvaid kultuure, nagu taliteraviljad, taliraps, talirüps, kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud: · väetamine; · taimekaitsevahendite kasutamine. Karstilehtreid on keelatud: · risustada; · täita. 1 2 . N I T RAA D I T U N D L I K A L A Oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast lisaks eelnevale keelatud: · maa kasutuse sihtotstarbe muutmine; · loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine; · vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamine; · maavarade või maa-ainese kaevandamine;
annaabi.ee 
