See madalrõhuala põhjustab tugevaid tuuli. Kui Vahemereline tsüklon on Lääne-Alpide ja Põhja-Itaalia kohal, valdavad Sloveenias edelatuuled. Siis kui tsüklon läbi Sloveenia Balkani poolsaarele liigub, puhuvad Sloveenias tuuled idast. Tugevad tuuled ei ole Sloveenias sagedased. Üks eranditest on tugev tuul, mis toob tihti endaga kaasa torme, selle nimi on "burja". Puhanguti saavutab see kiiruse kuni 45 m/s. See on tüüpiline Vipava orule, Karstile ja rannikupiirkonnale. See puhub enamasti kirdest, aga tänu reljeefile, võib see kohakuti puhuda kas idast või põhjast. Paikades, kus ,,burja" on tugevaim, on liiklus mõnikord häiritud ja paikades, kus ,,burja" on eriliselt tugev on suurte veokite jaoks liiklus isegi peatatud. Põhja ,,fen" on teine aeg-ajalt esinev väga tugev kohalik tuul, mille tagajärgedeks on tihti suurte puude ja majade hävimine.
7 Karstialad Karst on nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse (näit. lubjakivi, dolomiit, marmor) aladel, kus neid kivimeid on rohkesti ja vesi on agressiivne. Huvitavamad ja looduses vaadeldavad on Kuusiku, Loona, Kuumi ja Kõue karstialad, kus saab näha karstile omaseid pinnavorme nagu neelulehtreid, karstilohkusid, -nõgusid, ja -orge; ajutisi karstijärvi. Vaatamisväärseim on Kaarma ja Kärla valdade piiril paiknev Kaarmise - Jõempa karstiala. Põhjavesi Kvaternaari veekompleks asub maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab Kaarma vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo),
annaabi.ee 
