Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"karstikoobast" - 5 õppematerjali

Jõed-järved-kliima
1
docx

Jõed, järved, kliima

MAASÄÄRED:2-3m kõrged, 100kond m laiad, alla 1km pikad, merepoolnenõlv on vastasnõlvast laugem, rannajoonega parallelesed. Saaremaal. RANNAVALLID:merepõhjast tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust, kaarekujulised,mõnesaja m pikksued, 1-2m kõrgused. * SALAJÕED:tuntuimad kastivormid, mis kaovad maa alla, ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena, võivad uuristada voolusängi niiet see sisse variseb, moodustades langatuslehtri.*Eestis on 30 karstikoobast, pikim 54 m Harju Lavamaal.*LUITED:tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa pooe. Ranna- ja manriluited.rannaluited:Narva- jõesuus,nõval mandriluited:alutagusel.*SOOTASANDIKUD:tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soodepinnavormid on rohu- ja samblamättad,älved ja laukad. 3.) Üleminukuline e paraskontinentaale kliima tuleneb eesti asendist euraasia mandri loodeosas

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Keskkonnageoloogia
6
docx

Keskkonnageoloogia

Karstuvad kivimid on kivisool, kips, lubjakivi, dolomiit. Oluline on just Ca ja Mg suhe. Karstid jagatakse sügavuse järgi: Pindmised karstid ja süvakarstid Pinnakatte paksuse järgi: Avatud karstid ja suletud karstid Stalagmiidid (põrandalt üless) ja stalaktiidid (laest alla) tilkekivi. Karstis levinud põhja- eestis Eestis enimlevinud karstivorm on kurisuud ­ mitme meetri laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal. Enamus karstikoopad tekkinud lubjakivisse ­ hea lahustuvus. RADOON On keemiline element, järjekorranumbriga 86. Selle isotoobid on radioaktiivsed. On loodusliku kiirguse allikas. Looduses tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel, mille käigus tekib maapinnas gaasiline radoon. Tartu ja Põhja-eesti radooni ohtlik!. Maa uraanirikas, ja peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Omadustelt on radoon väärisgaas. Leidub kõikjal meie ümber pinnases. Suures koguses

Loodus → Keskkonnageoloogia
12 allalaadimist
Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid *Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist ja dolomiidist, see soodustab karstumist. Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri. Positiivne karstivorm: ''kivilaud'' Kostivere karstialal. *Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal. Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited. Rannaluited: Nt. Narva-Jõesuus, Nõval Mandriluited: Nt. Võrtsjärve nõos, Alutagusel Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater,

Geograafia → Geograafia
64 allalaadimist
Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid *Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist ja dolomiidist, see soodustab karstumist. Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri. Positiivne karstivorm: ’’kivilaud’’ Kostivere karstialal. *Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal. Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited. Rannaluited: Nt. Narva-Jõesuus, Nõval Mandriluited: Nt. Võrtsjärve nõos, Alutagusel Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater,

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
Rumeenia
34
doc

Rumeenia

24.-31.08.2005 1.päev: Väljasõit varahomikul. Läbime Baltimaad ning jõuame Poola. Ööbime 2** hotellis. 2. päev: Hommikusöök. Poola, Slovakkia, Ungari. Teeme 2 tunnis ujumispeatuse Miskolcis tervistavates koopabasseinides. Ööbime Rumeenia piiri lähistel Debrecenis 2** hotellis. 3. päev: H/s. Jätkame teekonda Rumeeniasse. Esimeseks peatuseks on Oradea, kus külastame UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluvat, "Karu Koopaks" kutsutavat, võimsat karstikoobast (2,5 ). Meie järgmiseks peatuseks on Transilvaania süda Cluj- Napoca. Linnaekskursioon hõlmab Banffy paleed, Raekoda ning linna vanimat hoonet, mis on ka kõige kuulsama Ungari kuninga Mathias Corvinuse sünnikodu. Seal külastame Euroopa üht tuntumat botaanikaaeda (0,5) ning vabaõhumuuseumit (1,5). Teeme ekskursiooni Turda kanjonisse (~ 3h), kus asub palju koopaid, s.h. ka endine soolakaevandus, mida esimest korda on mainitud juba 13.sajandi dokumentides

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun