tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat". PRAKTILISED TÖÖD MAASTIKUL Ekspeditsioon pankrannikule, karstialale, joale vm vastavalt võimalustele. Paljandi kirjeldamine, rändrahnude mõõdistamine, kivististe kogu täiendamine, välisjõudude toime jälgimine või muud tööd vastavalt külastatava objekti eripärale. Väliuurimiste vormistamine välipäevikus.
jäätmed inimsete elupaikade lähedusse ja hullematel juhtudel isegi vette. Kuid ei pea püsima ka ainult äärmustes. Üle maailma elab palju inimesi, kes ei kuulu otseselt kuhugi organisatsiooni või roheliste erakonda, kuid kes on sisimas rohelised ja juhivad teiste tähelepanu asjadele, mis on olulised. Nagu näiteks helilooja-astronoom Urmas Sisask võitleb Tuhala lähedusse Nabala karstialale kavandatavate lubjakarjääride vastu. On selge, et inimesed ei suuda pidurdada protsesse, mis on looduse poolt määratud. Samuti ei saa me seda teha protsessidega, mis on kümnete ja sadade aastatega meie ühiskonda juurdunud. Üksikud inimesed ei saa muuta kõigi mõtlemist, ellu suhtumist või käitumismaneeri. Küll aga saavad nad muuta selle toimuva protsessi palju inimlikumaks ja talutavamaks kõigile, ka loodusele.
ole.Nabala alal võib bioloogide hinnangul leida mitmeid haruldasi liike. Pealegi kahtlustatakse maa-aluste jõgede olemasolu ja sealsed metsad ja lamminiidud on säilitamist väärt. (Rail Baltic 2014). Raudtee vastu Viimasest ajaperioodist on eesseisvate probleemide ehedaks näiteks hiljutised Tallinn-Tartu maantee laiendamise käigus avastatud karstikoobaste varingud, mis viitab ebapiisavatele geoloogilistele uuringutele. Kaubarongide põhjustatud vibratsioon võib esile kutsuda karstialale iseloomulikke ootamatuid maapinnavaringuid veel järgnevate aastakümnete jooksul pärast trassi kasutusele (Mõttus 2013) 2012. aasta detsembris valminud uuringute ekspertiisi (Maaülikooli professor Kalev Seppa töörühm) järeldus oli, et plaanitava kaitseala eesmärk on kaitsta allikate ja allikaliste alade, unikaalse ja sümboolse väärtusega Tuhala nõiakaevuga karstipiirkonna veereziimi. Kaitset vajavad ka soo- ja metsaökosüsteemi elustiku mitmekesisus, ohustatud ja
karstiala kaitseks, et kaevandused rikuvad tundlikku veereziimi, mille põhjavesi on joogiveeks elanikele, rikuvad rohelist võrgustikku ja looduslikku tasakaalu ning jätaksid Tuhala nõiakaevu kuivale. Pooldajad aga viitavad killustiku suurele nõudlusele Eestis ja eitavad fakti, et maardlad kahjustavad veereziimi jäädavalt. Keskkonnamõjude hindamise, geoloogiliste uuringute ja ehitusmaavarade arengukava teel on saadud ja saadakse edaspidi informatsiooni lõpliku otsuse kohta, kas Nabala karstialale tulevad maardlad või mitte. LISA 1 Joonis 1. Nabala karstiala http://tuhalanoiakaevuleappi.com/materjalid/NabalaKarstialaKaart.jpg LISA 2 Joonis 2. Tuhala nõiakaev http://kohtumine.blogspot.com/2010/04/tuhala-noiakaev-arkas.html Kasutatud allikate loetelu 1. BNS. 2010. Kättesaadav: http://www.postimees.ee/234910/uuring-tuhalas-ei-ole-uusi- maa-aluseid-jogesid-avastatud/. (Viimati külastatud 25.09.2011) 2. Filippov, Madis. 2010
annaabi.ee 
