välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel ja pikal peal, mis on lapergune, on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. (http://et.wikipedia.org/...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes. Kogred erinevad poisete puudumise ja üherealiste neeluhammaste poolest. Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga, halbades toitumisoludes jääb kogre keha aga madalaks nagu särjel. Seljauim on pikk ja soomused on karplastele iseloomulikult suured. (http://www.miksike.ee/...) Haug elutseb põhjapoolkera mage- ja riimveekogude kaldapiirkonnas. (ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Ta on Eesti siseveekogudes levinuim kalaliik ning haug on levinud ka kogu Põhja-Euroopas. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Euroopas on koger
2.3. Kalade toitmine Kalu toidetakse kaupluses üks kord päevas. Enamasti hommikuti. Põhiliselt kasutatakse umbes 9 erinevat toitu ja siis veel ka külmutatud toitu. Peamised toidud on : JBL Granocolor ( Ronikalalastele) JBL Novo Pleco (Sägalistele) JBL Novo Bel ( Haratsiinilistele) JBL Grana Discus (Discustele JBL Novo Stick M (Kirevahvenlastele) JBL Novo Rift (Kirevahvenlastele) JBL Novo Malawi (Kirevahvenlastele) JBL Novo Tab ( Vetikaõgijatele) JBL Gold Perls ( Karplastele) Külmutatud merekalade toit ning külmutatud sääsevastsed kilpkonnadele. Kilpkonnad on väga väiksed ning neid on tarvis mitu korda päevas sööta. 2.4 Surnud kalade välja korjamine Hommikul kui tuled akvaariumites põlema pannakse, korjatakse ka välja surnud isendid ,kui neid peaks leiduma. Need kantakse poe kassas maha. Surnuid on üldjuhul väga vähe. Kõige rohkem on peale uute kalade tulekut, kuid see on ka loomulik. 2.5. Uute kalade aklimatiseerimine
Merivarblane: i-l muutub selg erepunaseks, oliivroheliseks või pruuniks, kõht roosaks,lillaks,kollaseks või roheliseks, e jääb rohekashalliks. Helmeskate kujutab endast sarvainest körbukesi kala kehapinnal, enamasti peas ja kere eesosal. See muudab kala karedaks. Siigadel ja meritindil esineb helmeskate nii isas- kui emaskaladel, kuid esimestel on see palju tugevam. Väga iseloomulik on helmeskate isastele karplastele, kuid nõrgal kujul leidub seda ka emastel lepamaimudel. Arvatakse , et helmeskate aitab isas- ja emaskaladel koelmutel teineteist hõlpsamini ära tunda ja kudemisel kontakti hoida. Pärast kudemist pudenevad körbukesed kala kehalt jäljeltult maha. Helmeskate on tõesti kena pulmaehe, mis aha ei anna veel põhjust isaskalu eriti kadestada, sest see edevus võib neile minna kalliks maksma. Nimelt näitasid Tsehhimaal
annaabi.ee 
