UNGARI KEEL ©MAREK KÜNNAPAS • UNGARI KEEL HAKKAS TEKKIMA 16. SAJANDIL • UNGARI KEELE ALGKEEL ON UURALI KEEL • UNGARI KEEL KUULUB SOOME-UGRI KEELKONDA • SÕNAVARA SISALDAB PEALE SOOMEUGRILISE KIHI LAENU KUNAGISTE TÜRGI HÕIMUDE BULGAARIDE KEELEST (VANIMAD LAENUD), SLAAVI KEELTEST, TÜRGI KEELEST JA MUJALT • LÄHIMAD SUGULASKEELED ON MANSI JA HANDI KEELED • KÕNELDAKSE UNGARIS, RUMEENIAS, UKRAINA TAGA- KARPAATIAS, SLOVAKKIAS, SERBIA VOJVODINAS, HORVAATIAS, AUSTRIAS, SLOVEENIAS • UNGARI KEELE KÕNELEJAID ON ~ 12,5 MILJONIT • UNGARI KEELES KASUTATAKSE LADINA KIRJA. • TÄHESTIKUS ON MITMEID DIGRAAFE (DIGRAAF ON KAHE TÄHE ÜHEND ÜHE HÄÄLIKU VÕI FONEEMI TÄHISTAMISEKS) • PIKKADE VOKAALIDE MÄRKIMISEKS KASUTATAKSE PÕHITÄHE PEAL AKUUTI, UMLAUDIGA TÄHTEDE Ö JA Ü PUHUL TOPELTAKUUTI ( ő, ű ) TÄHESTIK
pakti sõlmimist.See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled neile piiritletud maid vallutama. Näiteks okupeeris Stalin peale Bessaraabia ka Ees-Karpaatias Rumeeniale kuulunud Bukoviina ja see oli täiesti midagi uut, mis tekitas Saksamaale ärevust. Kindlasti ei olnud Teise maailmasõja põhjustajaks mitte ainult Molotov-Ribbentropi pakt , Rahvasteliit või Hitler. Juba varasematel aegadel olid paljud riigid vallutushimulised. Arvan ,et sõja põhjuseks oli Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suudetud lahendada.
Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias ja Sloveenias. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikas. Umbes 1200. aastast pärinev ,,Hauakõne" on vanim Ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi sugu hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest ja mujalt.
,,Näib: on vältimatu kehtestada sõltuvussuhe, et saavutada kasvatatav sõltumatus tulevikus." Konkurentsiühiskonna sünnitöölised 60ndate lõpul hakati rajama kallakutega koole. ,,Kunst, muusika, füüsika, loodus, inglise keel, kirjandus... Ebausaldusväärne element, intelligentsus, sai kellegi nähtamatu tegutsemise läbi oma salapesad, vaimu viljelemise arglikud saarekesed, kus loodi, lauldi ja luuletati ning käidi Koolas ja Karpaatias taimkatet uurimas. Anti välja almanahhe ja asutati kooli raadiojaamu. Ülikoolides kütkestas teisi nende koolide lõpetanute originaalne maailmanägemisviis ja sisemine vabadus." ,,Koolist saadakse ka arusaam ja tunne, mida tähendab õppimine, see meid läbi elu saatev oluline strateegiline kvalifikatsioon." ,,Meie koolides tuleb liiga palju tegelda taolise õppimisega, mil hariduse ja ainetundmisega
aastal. Esimestel aastatel kasvab lumimari kiiresti, kolmandaks aastaks hakkab õitsema (Seemnemaailm). 4.20. Syringa josikaea Ungari sirel 4.20.1. Kirjeldus Ungari sirel (syringa josikaea) (joonis 20) on keskmine kuni kõrge, 3-7 m kõrgune tugevakasvuline, püstise võraga rohkesti harunev põõsas. Lehed on tal tumerohelised, sügisel kollased ja õied roosakas-violetsed ning lõhnavad tugevalt (Hansaplant, Hariduskeskus). Kasvab looduslikult Ungaris, Jugoslaavias ja Taga-Karpaatias. Koor on tal pruunikashall, noored võrsed on lillakaspruunid, neljakandilised, veidi karvased, heledate väikeste lõvedega, pungad piklikmunajad. Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad või laielliptilised, kuni 10 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja alusega, leherood nõrgalt karvased. Pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised. Õitseb juunis, õied paiknevad eelmise aasta võrsetel, kuni 20 cm pikkustes püstistes laipüramiidjates hõredates pööristes