sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks (a. dorsalis pedis). 2.4. Tagumine sääreluuarter (a. tibialis posterior): kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: 1.Oimuarter - temporaalpulss. 2.Näoarter – fatsiaalpulss. 3.Ühine unearter – karootispulss, karotiidpulss. 4.Õlavarrearter – brahhiaalpulss. 5.Kodarluuarter – radiaalpulss. 6.Reiearter – femoraalpulss. 7.Õndlaarter – popliteaalpulss. 8.Jalaseljaarter – jalaselja-, dorsaalis peedise pulss. 9.Tagumine sääreluuarter – tibialispulss. Suure vereringe veenid. Enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime (sageli nimetatakse neid lihtsalt saate- veenideks). Üldisi erinevusi artereist:
eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks tagumine sääreluuarter kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: · oimuarter temporaalpulss · näoarter fatsiaalpulss · ühine unearter karootispulss, karotiidpulss · õlavarrearter brahhiaalpulss · kodarluuarter radiaalpulss · reiearter femoraalpulss · õndlaarter popliteaalpulss · jalaseljaarter jalaselja-, dorsaalis peedise pulss · tagumine sääreluuarter tibialispulss Suure vereringe veenid enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime. Verevool on aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks arteri saateveen on kas
annaabi.ee 
