andmed. Lisada märge originaalkeele kohta: (vene keeles). Shiyatov, S. G. 1986. Dendrochronology of the Upper Timberline in the Urals. Nauka, Moskva (in Russian). 3.2.1. Tähestikulise loetelu bibliokirjed Raamatud: Autor(id). Trükiaasta. Raamatu pealkiri. Kirjastaja, linn. Lusztig, G. 1993. Introduction to Quantum Groups. Birkhauser, Boston. Artiklid ajakirjast: Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri lühendatult. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. Karofeld, E. 1998. Effects of bombing and regeneration of plant cover in Kõnnu-Suursoo raised bog, North Estonia. Wetl. Ecol. Management, 6, 4, 253-260. Artiklid kogumikes: Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. In Kogumiku pealkiri (kogumiku toimetaja(d) ed või eds). Lehekülje numbrid. Kirjastaja, linn. Jones, W. B. 1977. Multiple-point Pade tables. In Pade and Rational Approximation: Theory and Applications (Saff, E. B. & Varga, R. S., eds). pp. 57-65. Academic Press, New York.
rabavees ja turbas st raba muutub aluselisemaks; aluselistumise tõttu turbasammalde hävimine enamsaastatud rabades ning sinna rabadele mitteomaste, seal hulgas toitaineterikkamate kasvukohtade taimeliikide ilmumine; veel säilinud turbasammalde tuhasuse oluline tõus; rabamändide radiaalse juurdekasvu kiirenemine ja muutused rabamändide ökofüsioloogias (Karofeld et al 2007: 47-48). Tugevamini saastatud rabades kasvab arvukalt rabakooslustele mitteomaseid liike, mille esinemine seondub tavaliselt subneutraalsete või lubjarikaste kasvukohtadega. Saasteallikatele lähemal asuvates rabades on sammal- ja soontaimede liigirikkus märkimisväärselt kõrgem, võrreldes looduslikus seisundis rabadega (Karofeld et al 2007: 61). Liigirikkuse suurenemine on otseses seoses mulla pH muutusega (Paal et al 2012: 248)
kui loodusrikkust ega neid kasutada. Sood peeti peaaegu kõlbmatuks maaks, rohkem või vähem varuti sealt ainult kütteturvast. Maaharija nägi soos vaenlast, kes kärbib viljasaaki sooservas asuvatel põldudel ja kahandab karja jõudlust. Tänapäeval arusaamad muutunud - soid peetakse oluliseks loodusväärtuseks. Sood on jõgede suudmealade järel hinnatud maailma kõige väärtuslikumateks ökosüsteemideks, mille väärtuseks hinnatakse 19 580 dollarit/ha/a (Karofeld, 2005). Inimkonna huvi soode vastu on suurenenud järk-järgult seoses rahvastiku ja teadmiste kasvu ning majanduse arenguga. Tsaari-Venemaal, kus metsa ja põllumajanduslikuks kasutamiseks kõlblikku maad oli palju, hakati soode vastu sihipärast huvi tundma hiljem kui Lääne-Euroopas. Huvi soode uurimise vastu tekkis praktilisest vajadusest. Soode kasutuselevõtmisel olid Tsaari-Venemaal teerajajateks Eesti- ja Liivimaal tegutsenud edumeelsed mõisnikud. Esimesed andmed nende
annaabi.ee 
