o Selgrootud- neid toetab eriline lubitoes o Hiljusesüsteem- vedelikuga täidetud õhukeseseinalistest kanalitest koosnev veesoonestik) o Hiljusesüsteem toimib nii hingamiselundina kui ka ringeelundkonnana. o Liikumiseks arvukad torutaolised, iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. o Naha all endoskelett o Hõljumist toituvad meriliiliad, madutähed ja meripurad o Meritähed on karnivoorsed- püüavad saaki sellele peale viskudes o Suurem osa paljuneb seksuaalsel teel. Tihti lõimetishoole o Regeneratsioonivõimelised 32.Kalade iseloomustus, paljunemine, vanus. Sõõrsuud. o Kalad: o Tänapäeval liigirikkaim selgroogsete rühm o Arenesid sõõrsuudest o Tekkis 3 uut tunnust (võrreldes sõõrsuudega): Lõuad Lüliline selgroog Paarilised jäsemed (uimed) o Kõhrkalad:
energiast, mida saavad kõrgemal troofilisel tasemel olevad organismid, kulutatakse hingamiseks (niisiis, see ei jõua kõrgemate troofiliste tasemeteni). · 1) Ained, mis ei osale hingamisel ega eritata organismist väljaheidetega, ladestuvad keha kudedes. Mis juhtub nende ainetega toiduahelas? 2) Too mõned tuntud näited · 32. · 1)kudedesse ladestunud mittevajalikke aineid tarvitavad lagundajad,samuti tarvitavad neid karnivoorsed parasiidid · 2)bakterid ja parasiidid IV Inimese energiatarve · 33. [1 p.] Kirjelda inimese sisemist (bioloogilist) energiatarvet · 34. [1 p.] Kirjelda inimese välimist energiatarvet · 33.Sisemine energiatarve on tarve toiduenergiatarve, samuti energiatarve toidu töötlemiseks organismis. Aegade jooksul on need tarbed püsinud üsna stabiilselt. · 34.Väline energiatarve on energiavajadus tootmisele, põllumajandusele ja muudele tegevusvaldkondadele
annaabi.ee 
