pilt 17 viilul. Läänefassaadi petikute rida tehti identne romaani arhitektuuris levinud lahendusega. Kiriku interjööri kauneim osa on kirikusaaliga sujuvalt liidetud ja apsiidimaalidega kaetud altaripiirkond. Altaripiirkonda viib neli laia madalat trepiastet ja see on jutluseruumist eraldatud romaani stiilis kapiteelidega balustritest ja profileeritud karniisist moodustatud altarivõrega. Kiriku altariesine raudaed on saanud koha jutluseruumi lääneotsas,kus see kaheks jaotatuna ja tagumiste pinkide serva kinnitatuna on kasutusel külgmiste käiguteede väravatena. Apsiidi seina alaosa katab romaani elementidega puidust paneel, mis stiililt sobib kokku altarivõrega. Altarilaud, mida erinevalt seinapaneelist ja altarivõrest ei kata aaderdus. (Tamm & Kreem, 2007) Sangaste mõis pilt 18
astmest koosnev alaehitis krepidoma, mille ülemist astet nimetatakse stülobaadiks . Alaehitis võis olla küljetsi kalju sees, ühelt poolt vähemate astmetega. Teiseks kuuluvad kandvate osade hulka sambad, mille jämedus ja kõrgus olid iga templi puhul erinevad. Sammas koosnen baasist, tüvest ja kapiteelist. Templi kantavad osad moodustusid talastikust, mis koosnes sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist , selle peal asuvast friisist ning viimast kroonivast eenduvast karniisist (geison) ja lamedast viilkatusest, mille kitsamates otstes moodustus viiluvälja e. tümpanoni piirav kolmnurk. Viiluvälja ümbritses simss, selle ülemisel äärel olev liist siima takistas vihmavee voolamist viilukülgedele. Viilu tipus ja nurkades paiknesid akroteerid. Suurematel templitel jaotas kaks sambarida siseruumi üheks laiemaks kesk- ja kaheks kitsamaks külglööviks. Lame lagi oli puust, seda kaunistasid süvendatud pinnad - kassetid.