Edaspidi töötabki ta välja ligi kümne aasta jooksul philiselt Eestiskasutatavad kohalikud elamu tüüpprojektid. Esimesena koostas 1949-1950 A. Kotli üleliiduliste tüüpsektsioonide alusel kolme- neljakorruseliste elamu tüüpsektsioonid ühes nurgalahendusetga. Kahe-kolmetoalised mugavustega korterid on loogilise ning otstarbeka ruumiasetusega. Ajastule iseloomulikult jätavad majad raskepärase mulje, sest krohvrustikaga rõhutatakse esimest korrust, aknad on väikesed ja toekal karniisil lasub madalapoolne kelpkatus. Tollal tihti esines ka väikesi õhuaknaid kohalikule ettekujutusele võõral viisil. Seda tüüpprojekti kasutati Tallinnas sõjas hävinud joonestuse asendamisel Koidu, Virmalise, Videviku tänavatel. Tüüpsektsioon elamu Koidu tänaval Tallinnas Orgaaniline arhitektuur Orgaaniline arhitektuur on funktsionalismi vorm, mis taotleb ehitise ja maastiku ning ehitise osade omavahelist harmoonilist seost
Vaese kardinali ebameeldivused polnud veel lõppenud ja tal tuli nii halba seltskonda sattudes kibedusekarikas põhjani juua. Lugeja pole vahest veel unustanud seda häbematut santi, kes juba proloogi ettekande alguses kardinali poodiumi narmastesse oli klammerdunud. Ja ei hoolinud põrmugi kõrgete külaliste tulekust, ja sellal kui prelaadid ning saadikud ehtsate flaami rasvaheerin-gatcna ennast tribüünil kohtadele pressisid, oli tema ennast karniisil juba mõnusalt sisse seadnud ning oma jalad arhitraavil rahulikult risti pannud. See oli ennekuulmatu häbematus, aga et tähelepanu mujale oli pööratud, ei märganud teda esialgu keegi. Tema oma-puhku ei pannud saali sündmusi mikski: naapollase muretusega kiigutas ta oma pead edasi-tagasi ja kordas üldises suminas vahetevahel masinlikult oma ühetoonilist: «Andke vaesele, halastage!» Ja kindlasti oli tema teiste hulgas