Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
vastu protestiv ja surma ees naerev ja nuttev luul o vaimustanud teisi
luuletajaid.
Grotesk Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Grotesk – kummastav kujutamisviis, mis ühendab komilist ja jubedat,
ülevat ja madalat, tõelist ja fantaasilist
Tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele
Teos räägib värvikalt ja humoorikalt rahvatraditioonidest pärit hiidudest ja
nende seiklustest
Palju kajastab rahvalikku kõnepruuki ning oma esiletoomiseks satiiri
(väljanäermine) ja protesti
Ürgmaisuse ja elukõikuse ülistus
Raamat kubiseb groteske naeru näidetest : naer on mitte purustav ja
madaldav, vaid eesmärgiks on suunata inimest üha maise looduse kui
loovuse ja teadmise allika juurde.
Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. -Esialgu vahetasid zanrid parodeerivalt kohti: karneval tõstis naeruks tõsimeelsuse ja humanistlik satiir ei põlanud ära naeru. -Klassikaline ladina keel erines keskaja vulgaarladina keelest soov saada taas elavaks sõnaks. Kakskeelne õhkkond, sellest tulenevalt sai alguse renessansi romaan. -Esimene romaan Francois Rabelais´ ,,Gargantua ja Pantagruel" tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele. -Romaani kunstilises ruumis sündis eepos. -Renessansiaja romaan algab kahe erineva eepilise traditsiooni kangelaseepose ja rüütliromaani parodeerimisest. See on võimalik tänu zanri dialoogilisele loomusele. -Romaani kõrvale tekkis essee, dramaturgias keskaegse teatri lammutamine vabalt mõtleva ja kõneleva inimese ilmumine lavale. Selle pöörde tegi Shakespeare, kes tõmbas joone ala kogu renessansiajastule. Kolm Firenzelast: 1. Dante(1265-1321)