Valitsevale režiimile olid dissidendid ühiskondliku rahu rikkujad, algusest peale hakati dissidentide vastu repressioone rakendama, aga erinevatel perioodidel olid need erineva ulatusega, ka repressioonide arsenal varieerus. Tavapärane oli see, kui inimene, kes oli liikumisega selgelt ühinenud, enamjaolt tõi kaasa töölt vallandamise, edasised töö leidmise võimalused olid üsna tagasihoidlikud ja kui õigele teele ei pöördunud, võisid repressioonid karmistuda. Karmim repressioon oli asumisele saatmine ning üheks kõige olulisemaks repressiooniks sai ka NL-st välja saatmine. Sel perioodil dissidentide puhul ei kasutatud kõige karmimat tapmise varianti. Küll aga tuleb just 70ndatel julgeolekuorganite arsenali väga karm karistamismoodus- dissidentide suhtes hakati kasutama seda, et terve inimene saadeti psühhiaatriahaiglasse sundravile, sai ravi täiskomplekti. See lõppes enamjaolt ka sellega, et pärast sundravi inimene enam ei olnud terve.
Kui ettevõte hakkab tegutsema teistes maades, siis muutub ta multinatsionaalseks ettevõtteks. Koos sellega kasvab tema jaoks rahvusvahelise keskkonna tähtsus. Organisatsiooni hakkavad mõjutama erinevate kultuuride, majanduste ja poliitiliste olude kapriisid. Miks ettevõtted pürivad rahvusvahelistumisele? Esiteks võib seda ajendada võimaluste vähenemine omal maal. Majanduse areng võib pidurduda, maksud suureneda või seadusandlus karmistuda. Teine põhjus võib olla võimaluses laiendada oma tegevust teistes maades, jätkates seda ka omal maal. Igal juhul tuleb rahvusvahelistumisega koos arvestada organisatsiooni tegevuse tingimuste olulist muutumist. Välismaine konkurents, võimalused, sõltuvus välismaistest ressurssidest tõenäoliselt suurenevad ja rahvusvahelistumise mõju organisatsiooni keskkonnas suureneb. Edaspidi mõjutab see kaudselt kõiki juhte.
annaabi.ee 
