T. Gainsborough. Leedi sinises portree 3. MEIKIMINE 19-NDAL JA 20-NDAL SAJANDIL 19. sajandi märksõnaks oli modernsus. Jumestuses kasutati valget alusvärvi, mis endiselt saavutati tsingi ja vismuti abil. Huulevärvi, põsepuna ei kasutatud peaaegu üldse. Silmade rõhutamiseks kasutati vaid musta kontuuri ja kulmud kujundati alla- poole. 19.sajandi lõpupoole oli puuder pisut roosakas, kollaka varjundiga. Põsepuna võis valmistada ka kodus: maasikatest, liivateest, karmiinist ja piiritusest. Huuli ei värvitud, vaid hammustati punaseks. Esimene huulepulk valmistati 1883. aastal ja see sisaldas vaalarasva ja mandliõli. 20. sajand oli aga mitmepalgeline ajastu, algus oli tragöödiate ja katastroofide sajand. Iga aastakümme tõi kaasa mõne katastroofi, sõja või konflikti. Sajandi keskpaigas elas 30 % maailma rahvastikust linnades. Jumestusvahendid ei olnud sel ajastul enam mürgised, vaid kasutati tervislikumat kosmeetikat
peita. Kulmujoon kaldus allapoole ja silmi rõhutati mustade kontuuridega. 19. sajandi keskpaiku hakkas mitmel pool Euroopas müügile tulema tööstuslikult valmistatud iluravitooteid ja jumestusvahendeid. Sajandi lõpupoole kasutati valget alusvärvi, kuid puuder oli juba pisut roosakas või kollaka varjundiga. Puudrit kasutati ohtralt ja jäägid eemaldati seemisnahkse lapi abil. Põsepuna valmistati ka kodusel teel maasikatest, liivateest, karmiinist ja piiritusest. Huulte värvimist peeti veelgi kohatumaks kui põsepuna tarvitamist. Huuled hammustati punaseks. Värviti neid pelargooniumilehtedega või seguga, milles oli võid, mesilasvaha ja punaseid viinamarju. Esimest huulepulka võis näha 1883a Amsterdami maailmanäitusel. Vormilt oli see viineritaoline, koostis aga õige lihtne kaks osa vaalarasva ja kolm osa mandliõli, millele lisati punaseks värvitud mandli-, bergamoti- või sidruniõli ning talki
annaabi.ee 
