Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2
Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2
Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2
annaabi.ee 
