2006 Vasyl Virastyuk Mikhail Koklyaev Savickas Ohio Zydrnas Columbus, 2005 Vasyl Virastyuk Glenn Ross Savickas Ohio Zydrnas Raimonds Columbus, 2004 Svend Karlsen Savickas Bergmanis Ohio Zydrnas Raimonds Columbus, 2003 Svend Karlsen Savickas Bergmanis Ohio Columbus, 2002 Mark Henry Svend Karlsen Phil Pfister Ohio
Sõltuvalt h tüübist võib olla nahk ka erineva paksusega ning ka tõuti. Idamaised h omavad oluliselt paksemat nahka. Täkul on paksem nahk ja pidamis ting oleneb ka naha paksus. Hingamisoraganid Hobune hingab sõõrmete kaudu. Vahesein on sõõrmete vahel. Ja õhu juurdevoolu regul sõrmekanali regulatsiooniga. H on kõris häälepaela sarnane keeleke, millega ta põristab. Sissehingamiste arv on 14-16 korda min. Max võib olla pingutuse korral 120 korda/min. Prof Karlsen, kes töötas Moskva hipodroomil, Leidis, et normaal ting h vajab õhku 40-60 l/min. Kallopeerides 2000 l/min. O2 vaj suureneb 15-17 korda. Verevarustus Kergemal ratsahobusel on südamemass 3,5-4,5 kg. Raskeveohobustel 6 kg. Inglise täisverelisel ratsahobusel on ka normaal suurusega e. 6 kg. Kui me jagame tavalistel traavlitel südame massi ende elusmassiga saame 800g /100kg kohta. Raskeveohobustel on see aga u 100g/100kg kohta. Veri moodustab 7-11% hobuse elusmassist
annaabi.ee 
