rõhuti maha, veel enne, kui vaenutuli lõkkele jaksas lüüa. Karksi eestlased ka ei maganud, sest nemadki olid eestlaste mässunõust osa võtnud. Nad olid veel enam teinud ja leedulaste poolt lõhutud Karksi lossi, kus juba enne rüütlilossi ehitust nende eneste kindel koht oli seisnud, jälle üles kohendanud. Siin lootsid nemadki, kui Sakala meeste nõu korda läheks, rüütlitele vastu hakata. Aastal 1357 jõudis karksilaste teadmata ja ootamata tubli salk rüütleid Karksisse, mahajäetud ordu kindlat kohta uuesti üles ehitama. Parvena tungisid kohkunud eestlased naiste, laste ja loomadega lossi poole. Ta ratsutas juba raudriides, tugevate täkkude seljas põgenejate kannul. Vastu hakkamine oleks asjata olnud. Karksi lossi uute peremeeste suurem mure oli nüüd kohta äravõitmata kindlaks kantsiks ümber ehitada. Igapäevaga läks asi edasi. Rahvast sunniti seal uue ehituse juures orjama.
Eesti hümni lugu Pacius ,,Maamme" originaal. Meie sõnade autor Jannsen.1884 Eesti rahvuslipu õnnestamine Otepääl, ainus isamaaline laul, mis seal esitati. Üldlaulu peol lauldi seda püsti seistes. 1896 Postimehes nimetati seda ka hümniks. Friedrich August Saebelman 1851 1911. Sai tänu heale saksa keele oskusele tööle Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874 esimese eestlasena astub Peterburi konservatooriumi. Õpib seal vaid 1 aasta. Pöördub tagasi Eestisse, Karksisse, kus töötab kooli õpetajana. Paistus kihelkonna kooli õp, köster, organist. Asutas Paistus meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Loomingus peamiselt koorilaulud, säilinud u paarkümmend, vaid üksikud isamaalised laulud. Friedrich rahvaviise ei kasuta, kirjutab rõõmsat, lihtsat ja muretut muusikat. Kaunimad laulud: ,,Ema süda," ,,Ellerhein," ,,Palve." Alekssander E. Thomson 1845 1917 (sureb Petrogradis). Sangastest pärit mees. Valga Cimze seminar, lõpetab 1865
annaabi.ee 
