arhitektuuri ja disaini arengule futurismil. Uus vorm nõudis ka uut sisu, kõik pidi olema odav, aegasäästev (uued kodumasinad), tervislikult valgusküllane ja puhas liigsetest asjadest. Iseloomulik oli avatud põhiplaan, tuba ei olnud enam suletud kuup, mis sai võimalikuks uutele ehitusmaterjalidele - raudbetoon ja teras, kandvad vaheseinad polnud enam vajalikud, karkasskonstruktsioonid vajasid vaid tugesid. Kasutati terasel ja raudbetoonil põhinevat karkasskonstruktsiooni ja hoone funktsioon ja konstruktsioon moodustasid terviku. Ehitised sarnanesid täisnurkse tahukaga ja olid enamasti valgeks krohvitud. Mõned arhitektid, nagu Bruno Taut või Le Corbusier, kasutasid ka palju värvi. Kasutusele võeti peened postid ja tugisambad, millel seisev hoone otsekui hõljus. Moodi tulid klaaspinnad ja laiad aknad, lausa kogu fassaadi laiused lintaknad. Ruumid läksid sujuvalt üle ühest teiseks, tekkis voolav ruumikontseptsioon. Peale elamute
Eriti sobiv oli teras inseneriehitusteks. Terastarindite tohutuid võimalusi demonstreeriti 1889. aasta maailmanäitusel Pariisis. Sajandi kaheksakümnendatel aastatel hakati metallkarkassi kasutama ka mitmekorruseliste hoonete ehitamisel. Töötati välja hoonete teraskarkassi põhimõtted ja hakati ehitama kergeid karkasshoonele omaseid fassaade. Tüüpilise paljukorruselise metallkarkasshoone projekteerimine kus ühesuguste korruseelementide karkasskonstruktsiooni vertikaalsete ja horisontaalsete elementide lõikumine võimaldas hoone funktsionaalsust välja lugeda juba fassaadilt, tähendas arhitektuuris historitsismi ja eklektika lõplikku väljatõrjumist. Uus arhitektuuristiil sai tuntuks juugendstiilina (eri maades stiil tuntud ka art noveau, le style moderne jt nimede all) ja seda on õigusega peetud kapitalistliku ühiskonna esimeseks iseseisvaks stiiliavalduseks
annaabi.ee 
